Ehitajad tõmbavad kiriku keldris otsi kokku

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wuni OÜ töömees Janek Riivald on juba mitu päeva ametis Pauluse kiriku keldris kolumbaariumi naabrusse jääva seina taastamisega, kus ta vahetab aastate jooksul pudedaks muutunud telliskivid välja tervete vanade telliste vastu.
Wuni OÜ töömees Janek Riivald on juba mitu päeva ametis Pauluse kiriku keldris kolumbaariumi naabrusse jääva seina taastamisega, kus ta vahetab aastate jooksul pudedaks muutunud telliskivid välja tervete vanade telliste vastu. Foto: Margus Ansu

Kuigi Pauluse kiriku taastamiseks loodetud euromil­­jonid jäid aasta tagasi saamata, tegutsevad ehitusmehed suure hoone suures keldris edasi, et Tartu, riigi ja koguduse rahaga seal tööle punkt panna.

«See töö ei lähe kiiresti,» rääkis Pauluse kiriku keldrisse ehitatud kolumbaariumi kõrvale jääval seinal pudedaks muutunud telliseid samuti vanade, aga tervete kivide vastu välja vahetanud Wuni OÜ töötaja Janek Riivald. «Kivide valimine ja parajaks toksimine võtab aega. Pealegi ei saa korraga seina palju üles laduda.»

Ehitusmehed on kiriku suures keldris väikeste vaheaegadega töötanud 2009. aasta algusest. «Nüüd ei ole siin enam palju jäänud,» ütles kirikut taastava sihtasutuse Tartu Pauluse Kirik juhataja asetäitja Helen Jors.

Keldris on teha avara riidehoiu, ligi 500-ruutmeetrise 95 kohaga krüpti, kiriku tagaaia alla ehitatud paarisajaruutmeetrise kolumbaariumi ehk urnide hoidmise koha ja abiruumide viimistlus.

Keeruline töö

«Üsna paljud on küsinud, millal kolumbaarium valmis saab ja millal võib lähedaste urnid siia tuua,» märkis Jors. «Mõni urn on juba koguduse õpetaja kätte hoiule toodud.»

Kolumbaariumi sissepääsu juures on lai betoonsüvend, kus hakkab voolama unustuse jõgi. Ruumi poolitavad väga siledaks lihvitud betoonsambad, mille taha seina äärde tuleb urnide hoiupaik. Sissepääsust vasakule jääb suur ühisurn. Kõrgele ruumile hakkavad valgust andma ka laeaknad.

Kolumbaariumi ees olevas krüptis hakatakse tulevikus korraldama kontserte ja leinatalitusi. Sellesse ruumi tuleb ka kuulmispuuetega inimeste helisüsteem.
«Pauluse kiriku kelder on äärmiselt keeruline ehitis,» ütles seal põhjalikku remonti lõpetava Nordecon Ehituse projektijuht Peeter Voovere. «Siin on palju asju, mida on raske teha, kuid mis valmis saades näevad välja äärmiselt lihtsad.»

Näiteks kas või ühe ruumi tellistest ripplagi, mis oli paras pähkel nii projekteerijatele kui ka ehitajatele. Rääkimata sellest, et kõik betoonpinnad peavad olema väga siledad.

Suurim töö ootab

Kiriku keldri ruumides suure remondi lõpetamiseks kulub 1,3 miljonit eurot. Sellest 498 511 eurot tuleb riigieelarvest, 158 912 Tartu linnalt ja 138 500 Pauluse koguduselt. Ülejäänud raha on sihtasutusel mullu kiriku taastamisest üle jäänud varu.

Keldris peavad kõik tööd valmis olema selle aasta juuni lõpuks. «Suve teisel poolel saavad inimesed lähedaste urne meie kolumbaariumi tuua,» ütles Helen Jors.

Arhitekt Eliel Saarineni projekteeritud Pauluse kirik ehitati Tartusse Riia tänava äärde aastatel 1915–1919.

Kiriku viimane, tänaseni kestev suur taastamine algas 2008. aastal vundamendi toestamise ja suurte betoneerimistöödega keldris. 2010. aasta lõpuks taastasid ehitajad tiibhoone. Järge ootab suurim töö: vaja on taastada kiriku saal ja panna hoonele uus katus, aga praegu sihtasutusel selleks raha pole.

Ehitajad vajavad vanu telliseid

Ehitusmehed on Pauluse kiriku keldris käiku lasknud kõik vanade telliste varud, kuid neist on ikka puudus.

«Uusi telliseid ei saa me siin saja-aastases kirikus paljudes kohtades kasutada ja nii otsimegi kogu Eestist vanu kive, mis siia sobivad,» selgitas Pauluse kiriku keldris suurt remonti lõpetava Nordecon Ehituse ASi projektijuht Peeter Voovere.

«Keldris tuleb pudedaks muutunud telliseid täitsa hulga välja vahetada ja sellepärast on vanu kive päris palju tarvis. Pealegi läheb kiriku taastamine kunagi ju edasi ja ka mujal on vanu telliseid vaja,» selgitas ta.

Kiriku taastamiseks ei sobi aga igasugune vana tellis. Kõige parem on eelmise sajandi alguse Ilmatsalu telliskivivabriku sirgete servadega toodang. Natuke on neid ka olemas, Ilmatsalu telliseid tõi ehitajatele Pauluse koguduse liige.

«Käsitsi valmistatud tellised Pauluse kirikusse ei kõlba, need ei lähe selle maja kividega kokku,» ütles Peeter Voovere. Ka näiteks Võrumaal Hu­­saris puitvormides valatud tellised ei kõlba, sest need on liiga krobelised.
Pauluse kirikule vanade telliste mõistliku hinnaga müüjad või nende kingiks pakkujad võivad helistada koguduse kantseleisse telefoninumbril 742 0258. (TPM)
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles