Sõda Ukrainas ja selle mõjud muudavad majanduse arengu usaldusväärse prognoosimise keeruliseks. Tartu linna finantseesmärkide hulka kuulub sellises keerulises majandusolukorras muu hulgas ka kiirelt tõusvate energia- ja ehitushindadega kohanemine.
Haridusvaldkonnas on peamiseks lasteaedada ja koolide ning nende mängu- ja spordiväljakute kaasajastamine. Kiire ehitushindade tõusu tõttu on linn aga pidanud nende rekonstrueerimise kava pikendama.
Eelarvestrateegia keskendub ka Tartu linna koolides ja lasteaedades eestikeelsele õppele üleminekule.
Tartu linn osaleb ainsa Eesti linnana Euroopa komisjoni missioonil «100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030». Selle raames nihutatakse energia- ja kliimakavas sätestatud kliimaneutraalsuse saavutamist 20 aastat ettepoole - 2050. aasta asemel plaanitakse seda saavutada hoopis aastaks 2030. Selle saavutamiseks on linnale oluline hoonete ja naabruskondade renoveerimine kliimaneutraalseteks piirkondadeks.
Vahemikus 2022-2026 kulub kultuuripealinna projektile ligi 22 miljonit eurot. Sellest 8,8 miljonit eurot panustab Tartu linn. Kultuuripealinna raames pööratakse tähelepanu ka loodusharidusele ja linnaloodusele.
Suurimad investeeringud panustab linn teedesse ja tänavatesse. Näiteks on kavas välja ehitada ülelinnaline jalgrattateede võrgustik.
Eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste avalik väljapanek on Tartu kodulehel 5. juulist kuni 9. augustini.