Pühapäeval mälestatakse Raadi kalmistul ja EÜSi majas Jaan Tõnissoni

Jaan Tõnissoni mälestatakse iga aasta 3. julil Raadi kalmistul tema perekonna hauaplatsi juures. Traditsiooni on läbi aastate hoidnud Jaan Tõnissoni seltsi juht Krista Aru (pildil vasakul). Foto: Kristjan Teedema

Jaan Tõnissoni selts kutsub eeloleval pühapäeval, 3. juulil kõiki omaaegse riigimehe ja ajakirjaniku mälestuspäevale.

1940. aasta detsembris oma kodus vangistatud Jaan Tõnissoni kohta on viimane dokument 1941. aasta 2. juulist. See kinnitab Tõnissoni surmamõistmist NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali poolt. Kuigi kirjas pole, et otsus viidi täide, tunnistavad mitmed kaudsed andmed, et riigimees lasti maha juba sel samal ööl vastu 3. juulit Patarei vanglas.

Seepärast leiab 3. juulil kell 12 Raadi kalmistul perekond Tõnissoni hauaplatsil aset traditsiooniline mälestusüritus, kus peab palve Tartumaa praost ja Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Klarnetil musitseerib Tiit Veigel. Kõnelevad Tartu abilinnapea Lemmit Kaplnski, Salle kodukandi liikumise eestvedaja Mart Lankots, Tartu Zonta klubi esinaine Ludmilla Sööt ja Eesti naisüliõpilaste seltsi auvilistlane Epp Alatalu.

Mälestuspäev jätkub Eesti üliõpilaste seltsi majas kell 14.15 aruteluga «Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts Eestit ehitamas ja juhtimas». Trivimi Velliste ja Krista Aru arutlevad Tõnissoni ja Pätsi teede ja tööde, seisukohtade ja tulemuste, aga näiteks ka selle üle, milline on ühistegevus kaasaegses Eestis, milline on tänapäeval ühistegevuse ideeline alus ja eesmärk, kas seda kannab aade või hoopis omakasu. Vestlust juhib ja suunab Joonas Hellerma.

Tänavuse mälestuspäeva keskpunktis on ühistegevus, sest Eesti vajab praegusel keerulisel ajal nii ühist meelt kui riigimehelikkust. Aga ka seetõttu, et 120 aastat tagasi 27. märtsil peeti üliõpilasseltsi ruumides Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse avamise koosolek. Selle ühisuse algatajaks ja ideeliseks juhiks oli samuti Jaan Tõnisson.

Ühisuse rahalise toetuse ja selle käest saadud laenu abil ehitasid eestlased oma kodu- ja ärimaju Tartus Karlova ja Tähtvere linnajagudesse, panid püsti Vanemuise teatrimaja, Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi ja Tallinnasse Estonia. Kuid selle ühisuse tähendus oli rahalisest panusest märksa suurem: sellega, et suudeti ise oma asju korraldada ja edukalt majandada, et ühistu maksis ülalpidamisraha nii Tartu lasteaiaseltsile, Eesti kirjanduse seltsile, Eeesti Rahva Muuseumile ning võimaldas laenuna protsendivaba õppimistoetust eestlastest tudengitele, kasvas eestlaste iseteadvus, enesekindlus ja ettevõtlikkusjulgus.