Indrek Kuuben: invaliidide linn

Foto: Katre Liiv

Tartu mõõtmed lubavad enamiku argitoimetustest teha autota. Kes väidab vastupidist, valetab teadlikult, leiab tartlasest loodusmees Indrek Kuuben.

Taaskord Tartru Postimehe veergudel lahti rullunud auto vs ratas poleemikat lugedes meenub mulle üks Läänemaa külataat, kellele palaval suvepäeval teevaeva vähendamiseks küüti sai pakutud. Ta küsis: «Olen ma invaliid või?»

Tõepoolest, miks peaks üks liikumisvõimeliste jäsemetega, peast terve indiviid laskma end pidevalt transportida ligi tonnises metallist asjanduses, mille omakorda liigutamine on märk teadagi millest – üha paisuva inimkonna üha laienevast jalajäljest. Ukraina sõja kontekstis tähendab see veel ka isukalt Putini naftanisa lutsimist.

Vambolapaavodest (viide arvamusküljel sõna võtnud vabakutselisele ajakirjanikule Vambola Paavole – toim) võib ju aru saada. Elu hallis nõukogude tegelikkuses, mil null-kolme omamine oli juba vaat et pool paradiisi, jätab templi igaveseks.

Üleminekuaja Sierra-pannid on vahetatud heaoluühiskonna linnamaasturite vastu ja nii me siis peaksimegi elama kõik juba paradiisis, millega, pagan küll, rahul pole keegi. Küll ei saa ma aru, miks saab Vambola Paavo regulaarselt leheruumi jalgratturite üle tänitamiseks. Kahtlustan, et lisaks vanale tutvusele toimetuserahvaga on põhjuseks ka üldine jätkuvalt autokeskne mentaliteet. Autosõltluse küüsis lehelugejad nõuavad järjekordset doosi, mida tulebki lahkesti pakkuda.

Tartu on väike puust linn, mille mõõtmed lubavad enamiku argitoimetustest teha autota. Kes väidab vastupidist, valetab teadlikult või autopesulas puhtaks pestud aju tõttu. Mugav on peituda juttude taha higimärgadest kehadest ja aastaringsest kehvast suusailmast, mis ei võimalda jala või rattaga linnas kulgeda. Huvitav, kuidas taanlased või rootslased või hollandlased seda suudavad? Või meie ise veel põlvkond-paar tagasi. Põlvkond edasi on pilt veelgi kurvem, kui vaadata hommikusi ummikuid Tartu koolide sissesõiduteedel.

Tartu olevat ülikoolilinn. Vale puha. Minge rongiga Stockholmist Uppsalasse ja sõitke bussiga Tallinnast Tartusse. Märkate erinevust kahe linna vahel? Ülikoolilinna raudteejaamas tervitavad teid sadade kohtadega pungil rattaparklad, väikese puust linna sissesõitu maaülikooli väljadel palistavad pungil autoparklad vaheldumisi murukõrbetega.

Viimasest sõnast kinni hakates – kas märkasite 28. juuni «Aktuaalse kaamera» uudisnupust huvitavat detaili äsjase G7 liidrite kohtumisest Baierimaal? Läänemaailma vägevad andsid pressikonverentsi keset selget heinamaad, kuhu ainult hädapärased teerajad sisse olid niidetud. See on mõttekoht kõigile, aga Tartu võtmes eeskätt linnaisadele ning elurikkuse edendajate üle aasijatele.