/nginx/o/2022/06/28/14659072t1he3ce.jpg)
Teisipäeva hommikul pandi Herbert Masingu kooli Akadeemia tänava poolsele küljele märgistus, mis juhatab esimesse avalikku varjumiskohta Tartus. Kui praegu leiab Masingu kooli avaralt keldrikorruselt õpilaste spordisaali ja pesuruumid, siis tulevikus võib sealt ohu korral varju leida iga tartlane.
Masingu kooli kelder on üks Tartu 18 avalikust varjumiskohast (kaardil), mis valiti välja linnavalitsuse ja Lõuna päästekeskuse koostöös. Ülejäänud varjumispaigad saavad vastava tähistuse augusti lõpuks.
Mitte ainult sõjaohu puhul
«Varjumiskohtadega tegeleme ennekõike sellepärast, et olla valmis sõjalisteks rünnakuteks,» ütles Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. Ta rõhutas, et avalikud varjumiskohad pole siiski mõeldud selleks, et kõik tartlased nendesse ohu korral koguneksid, vaid need on nende jaoks, kes on rünnaku ajal avalikus kohas ning kellel puudub võimalus kodus varjuda. «Et keegi ei peaks jääma sõjamöllus tänavale, kus ellujäämise tõenäosus on pea olematu,» sõnas ta.
Lisaks sõjaohule nägi linna kriisikomisjoni esimees ja linnapea Urmas Klaas varjumiskohtadele ka laiemat vajadust. «Avalikud varjumiskohad on mõeldud hädaolukorras kõigile abivajajatele,» selgitas Klaas. «Seda ka näiteks ekstreemsest ilmast tingitud hädaolukorras või mõne muu ulatusliku kriisi puhul.»
Esimesed avalikud varjumiskohad asuvad kesklinnas ja suuremates linnaosades. Nende tarbeks otsiti kohalikule omavalitsusele või riigile kuuluvaid hooneid, millel oleks kas akendeta või kiiresti kinnikaetavate akendega keldrikorrus ning kaks väljapääsu.
Et keegi ei peaks jääma sõjamöllus tänavale, põhjendas Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos avalike varjumiskohtade vajalikkust.
Kõik väljavalitud varjumiskohad on vähemalt 100-ruutmeetrised ning sinna mahub lühikeseks ajaks minimaalselt 120 inimest. See tähendab, et esimesed varjumiskohad pakuvad vajaduse korral kaitset paarile tuhandele tartlasele.
Klaos lisas, et peatselt märgistatavad varjumiskohad ei ole klassikalised varjendid, vaid vajalikele nõuetele vastavad harilikud maa-alused keldriruumid. Nende ettevalmistamine on eeltöö selleks, et oleks võimalik ohu korral tõhusalt reageerida. «Kui avalikud varjumiskohad on paigas ja olukord peaks Eestis kriitiliseks muutuma, tehakse kiired ettevalmistused nende kasutuselevõtuks,» lisas ta. «Ruumid tehakse tühjaks ning sinna tuuakse joogivesi ja teised ajutiseks varjumiseks vajalikud esmatarbeesemed.»
Edasised sammud
Sügisel on linnavalitsusel ja päästekeskusel plaanis praegust varjumisvõrgustikku laiendada, selleks loodetakse abikätt ka linna erasektorilt. Klaasi sõnul pöörab linn suuremat tähelepanu varjumiskohtadele ka uute ühiskondlike hoonete ehitamisele, et neis oleksid vajalikud varjumiskohad juba alguses planeeritud.
Varjumiskohtadest hoolimata on päästjate jaoks rünnaku korral esmaseks eesmärgiks elanike evakueerimine. Klaose sõnul on evakuatsiooniõppusi linnas varemgi korraldatud ning selleks on päästjad valmis. Lisaks sellele arendatakse päästjate varingupääste erivahendeid ja oskusi ning soetatakse kriisiolukorraks vajalikke isikukaitsevahendeid, näiteks killuveste ja kiivreid.
Päästeametil on praegu käsil juhismaterjalide loomine, et elanikud teaksid, kuidas end sõjalise ohu korral paremini kaitsta. Täiendatud juhised jõuavad veel sel aastal igaühe postkasti ning need on leitavad ka kriisiolukordadeks mõeldud mobiiliäpist «Ole valmis!», mille soovitas Klaos kõikidel tartlastel ka oma telefoni alla laadida.
Esimesed avalikud varjumiskohad Tartus
/nginx/o/2022/06/28/14659073t1h9ee9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/09/14613355t1h606a.jpg)