Uudse kahetiivalise püüdis ja määras Eesti ainuke seenesääskede ekspert Olavi Kurina. Ta talletas eksemplari Eesti maaülikooli kollektsioonis.
Maratonil osalenud 192 vaatlejat sisestas vaatlusandmeid 1905 liigi või liigist kõrgema taksoni kohta. Kokku kogunes 24 tunni jooksul 7180 vaatluskirjet. Loodusretkedest ja muust maratoniga seotud tegevusest sai osa üle 360 inimese.
Tänavusel maratonil tehti vaatlusi üle Eesti 42 vaatlusalal, millest 17 asuvad eramaadel ja 25 avalikel aladel. 192 vaatlejat sisestas vaatlusandmeid 1905 liigi või liigist kõrgema taksoni kohta ning kokku kogunes 24 tunni jooksul 7180 vaatluskirjet. Loodusretkedest ja muust maratoniga seotud tegevusest sai osa üle 360 inimese.
Eelmisel aastal olid vaadeldud liikide esikolmikus taimed. Sel aastal oli kõige enam vaadeldud liigiks metsvint.
«See, milliseid liike maratonil kõige enam vaadeldi, oleneb suuresti ka sellest, kes maratonil kaasa löövad,» ütles maratoni eestvedaja, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel. «Kui vaatlejate hulgas on rohkem linnusõpru, siis kipub kaalukauss lindude poole kaldu. Kuid kokkuvõtteks võib öelda, et registreeriti väga erinevaid liigirühmi ning maraton täitis oma eesmärgi.»