Jelena Frunze: mida vene emakeelega lapsed tegelikult tahavad?

Jelena Frunze Foto: Sille Annuk

Tartus valminud eestikeelse hariduse tegevuskava tekitab vastuolusid, aga selle rakendamise vastu on esitatud ka vildakaid väiteid. Selliseid on näiteks Tartu Puškini kooli hoolekogu liikmete Irina Panova ja Natalia Massalõgini rahvusringhäälingule antud intervjuus.

Panova väide, et peaaegu 50 protsenti Puškini kooli õpilastest on Ukrainast, ei vasta tõele, tegelikult on neid vaid 20 protsenti. Eestikeelsele haridusele ülemineku plaan Ukraina sõjapõgenikest õpilasi otseselt ei puuduta. Nendega tegeleb Tartu hariduse tugiteenuste keskuse koosseisus olev Ukraina hariduskoordinaator selleks, et Tartus õppivate Ukraina noorte haridustee oleks toetatud parimal viisil.

Panova väidab, et eestikeelsele õppele üleminek «on lihtsalt poliitikute tahtmine». Millisest poliitikute tahtmisest me saame siin rääkida, kui statistikastki on näha, et Tartu eesti õppekeelega koolides ja lasteaedades vene emakeelega laste hulk iga aastaga aina suureneb?