Eesti teadlaste meeskond võitis Euroopa aasta leiutaja auhinna

Jaan Leis (keskel), Mati Arulepp (vasakul) ja Anti Perkson (paremal) võitsid Euroopa leiutajaauhinna tööstuse kategoorias. Foto: Tanel Meos

Euroopa Patendiamet (EPO) andis täna silmapaistvatele Eesti teadlastele Jaan Leisile, Mati Arulepale ja Anti Perksonile üle Euroopa aasta leiutaja auhinna tööstuse kategoorias. Eestlaste leiutis parandab märgatavalt akulaadsete superkondensaatorite tõhusust, mis salvestavad energiat staatilise elektrina ning suudavad end mõne sekundi jooksul uuesti laadida. See tehnoloogia on pälvinud transpordi- ja elektrivõrgutööstuse tähelepanu.

«Tehnoloogilised uuendused näitavad globaalses muutuses teed rohelisema majanduse poole. Mul on hea meel tunnustada täna Jaan Leisi, Mati Arulepa ja Anti Perksoni saavutusi. Nende leiutised aitavad tööstustel vähendada oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja on suur samm edasi kliimamuutuste vastu võitlemisel,» sõnas Euroopa Patendiameti president António Campinos.

Leiutajate endi sõnul juhib nende teadustööd võimalus tulemusi reaalses maailmas rakendada. «Kui me laboris midagi arendame, siis on meie esmane mõte alati see, et tulemusel peab olema reaalne väärtus,» ütles Jaan Leis. «See on suur erinevus teadusartiklitest – alati on võimalik teha uusi avastusi, kuid oluline on see, kas need on ka reaalses elus kohaldatavad,» märkis Leis.

Eestlaste meeskonnale anti auhind üle Euroopa Aasta Leiutaja 2022 tseremoonial Münchenis, hübriidüritusel, mida veebi vahendusel jälgisid inimesed üle kogu maailma. See auhind on üks Euroopa prestiižseimaid innovatsiooniauhindu, mida antakse igal aastal Euroopa ja muu maailma väljapaistvatele leiutajatele, kes on andnud erakordse panuse ühiskonda, tehnoloogia progressi ning majanduskasvu.

Superkondensaatori võimsuse ja energiatiheduse parandamiseks optimeerisid Leis, Arulepp ja Perkson kumeraks grafeeniks nimetatava materjali omadusi. Tegu on ühe süsinikuaatomite kihiga, mis võtab kortsutatud paberilehe kuju, andes elektroodile suurema pindala ja sellega suurema tiheduse võimsuse edastamiseks.

Leis ja Perkson osalesid oma äripartneritega 2009. aastal ettevõtte Skeleton Technologies asutamises, et oma teadustööd kommertsialiseerida ja jätkata kumera grafeeni tehnoloogia peenhäälestamist. Meeskonna optimeeritud tehnoloogia annab nende superkondensaatoritele erakordse energiatiheduse ja parema elektrijuhtivuse.

Skeletoni andmetel on nende superkondensaatorid võimelised end täis laadima 15 sekundi jooksul ja nende eluiga on pikem kui 1 miljon laadimistsüklit. Nende välja töötatud kumer grafeen, mis toodetakse ainult Euroopas, on kõrge keemilise puhtustasemega ega sisalda mürgised materjale, mida leidub tavaliselt teistes aku- ja kondensaatoritehnoloogiates. See tagab töökindluse ja vähendab toodete keskkonnamõju.

Superkondensaatorid sobivad hästi rakendustele, mis nõuavad suuri lühiajalisi voolutugevusi ning neid saab rakendada sõidukites pidurdamisel ja korduvkasutamisel tekkiva energia kasutamiseks kiirenduseks või koos akudega. 2018. aastal hakkas Skeleton Technologies testima ultrakondensaatori jõul töötavaid tramme kolmes Saksamaa linnas, Mannheimis, Heidelbergis ja Ludwigshafenis. Ultrakondensaatorid säästsid ettevõtte teatel kuni 30 protsenti elektrienergiat.

Jaan Leis omandas Tartu ülikoolis doktorikraadi teoreetilise ja arvutikeemia erialal. 1999. aastal alustas ta tööd keemik-tehnoloogina arendusasutuses Tartu Tehnoloogiad, jätkates samal ajal ülikoolis teadurina. Leis lahkus asutusest 2008. aastal, enne ettevõtte Skeleton Technologies kaasasutamist 2009. aastal. Alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia kaasprofessor, töötades endiselt Skeletonis konsultandina.

Mati Arulepal on Tartu ülikoolist doktorikraad füüsikalise ja elektrokeemia erialal. Ta alustas oma karjääri arendusasutuses Tartu Tehnoloogiad, kus töötas ka doktoriõpingute ajal. Seejärel töötas ta Carbon Nanotechis. 2010. aastal ühines ta juhtivteadurina Leisi ja Perksoniga ettevõttes Skeleton Technologies. 2016. aastast on ta olnud ettevõtte tehniline ekspert.

Anti Perkson on lõpetanud Tartu ülikoolis keemilise füüsika doktoriõppe. 1998. aastal alustas ta arendusasutuses Tartu Tehnoloogiad tööd teadurina. 2009. aastal kaasasutas ta Leisi ja teistega ettevõtte Skeleton Technologies. 2013. aastal ühines ta ettevõttega kui tehnoloogiajuht ning 2016. aastast on ta ettevõttes materjaliteaduse konsultant.

Euroopa leiutaja auhind on üks Euroopa prestiižseimaid innovatsiooniauhindu. Euroopa Patendiamet lõi auhinna 2006. aastal ning selle eesmärgiks on tunnustada üksikisikute ja meeskondade lahendusi meie aja suurimatele proovikividele.

Finalistid ja võitjad valib välja sõltumatu žürii, mis koosneb eelmistest auhinna võitjatest. Üheskoos hindavad nad ettepanekuid nende panuse järgi tehnika arengusse, sotsiaalsesse ja säästvasse arengusse ning majanduslikku õitsengusse. Euroopa Patendiamet annab auhindu viies kategoorias: tööstus, teadusuuringud, VKE-d, Euroopa Patendiametisse mittekuuluvad riigid ja elutöö auhind. Lisaks valib rahvas enne tseremooniat Euroopa Patendiameti veebisaidil 13 finalisti seast publiku lemmiku auhinna saaja.