Pildid ⟩ Esimesena Eesti vabaduse eest langenud mehe hauaplats sai enne võidupüha korda

Esimesena Eesti vabaduse eest elu andnud mehe Hans Kulli viimne puhkepaik on Põltsamaa kalmistul. Et Kullil pole elus ühtki pereliiget ega sugulasi, oli plats korrast ära ja võimas hauakivi oli kattunud paksu samblakihi alla. Võidupüha eel lasi Põltsamaa vallavalitsus platsi ja hauakivi korda teha.

Eelmisel sügisel leidsid sõjaajaloo uurijad koos kaitseliitlase Rünno Saviri ja noorkotka Robin Martti Läätse abiga Põltsamaa kalmistult üles esimesena Eesti vabaduse eest langenud mehe, Hans Kulli hauaplatsi.

Kulli elas küll Võru linnas ning pidas seal kino, kuid ta maeti sünnikohta Põltsamaale. Omakaitse mees Hans Kulli sai haavata 24. veebruaril 1918. aastal, kui Võru linnas toimus tulevahetus enamlastega. Ta suri saadud vigastustesse samal päeval Võru haiglas.

Enne, kui Hans Kulli hukkasaamise lugu ilmsiks tuli, arvati, et esimesena langes Eesti vabaduse eest omakaitsesse kuulunud Lätist pärit Johann Muischnek, kes sai enamlaste kuulist haavata 24. veebruaril 1918. aastal, kuid suri päev hiljem, 25. veebruaril.

Kaitseliidu Põltsamaa maleva ajaloopealiku Rünno Saviri soov oli, et Hans Kulli hauaplats saaks korda. Koos Põltsamaa maleva noorkotkastega tegi ta platsi risust ja lehtedest puhtaks, kuid massiivne hauakivi ja platsi äärised vajasid survepesu. 

«Õnneks Põltsamaa vallavalitsus tuli mõttega kaasa, valla turundus- ja kommunikatsioonijuht Raivo Suni oli väga abivalmis ja aitas vallast tuge saada,» selgitas Savir. 

Nüüd, vahetult enne võidupüha, on Hans Kulli hauaplats korras. Põltsamaa vallavalitsus tellis platsilt pinnase koorimise ja pinnase äraveo. Plats kaeti geotekstiiliga ja platsile toodi uus liivakiht. Hauakivi puhastamiseks tellis vald survepesu, seega nüüd on platsil täiesti uus ilme. «Ei olnud arugi saada, et see kivi ja äärised võiks olla punast värvi, need oli nii paksu samblaga kaetud,» sõnas Savir.

Saviri ja sõjajaloo uurija Ain Krillo mõte on tulevikus lasta Hans Kulli hauaplatsi juurde paigaldada infotahvli. «Kõik muu info on meil olemas, aga endiselt ei ole mei Hans Kulli pilti,» rääkis Savir.

Ta on veendunud, et kusagil peab Kullist pilt olema, sest Kulli pidas kino ja säärase staatusega meest kindlasti fotografeeriti. «Aga nagu ajaloo uurimisega kipub olema, siis see info tuleb kuidagi kild-killu haaval, sageli täiesti ootamatust kohast, olen kindel, et ükskord see pilt ilmub ka kusagilt välja, samamoodi, nagu leidsime Hans Kulli haua,» sõnas Savir.

Hans Kulli hauakivil on kirjas: Dr Jaan Kulli perekond, isa Jüri, onu Hans.
Rünno Savirile teadaolevalt ei ole aga kedagi peale Hans Kulli sinna maetud, sest doktor Jaan Kulli perekond küüditati 1941. aastal Siberisse ning sealt keegi ei naasnud. Hans Kulli perekonnast ei ole enam alles sisuliselt kedagi. Hansul ja tema abikaasal Julie Kullil lapsi ei olnud. Osa Hans Kulli sugulastest põgenes sõja ajal läände, nende järeltulijad elavad praegugi Rootsis, kuid side Eestiga on neil kadunud.

Seega Hans Kulli hauaplatsi korrashoidmine jääb ilmselt Rünno Saviri ja teiste kaitseliidu Põltsamaa malevkonna liikmete südameasjaks.