Koroonaviiruse kaks kurvilist aastat: mida oleme õppinud ja mis ootab ees. Sarja 13. osa.
Meenutuste sari ⟩ Irja Lutsar: Pandeemia politiseerimine. Mis siis nüüd edasi saab?
Kahele ja poolele koroona aastale tagasi vaadates võib nentida, et Covid-19 osutus kergemaks haiguseks kui kardeti. Eestis sattus haiglasse kolm protsenti nakatunutest (kõik küll mitte koroona tõttu) ning suri 0,4 protsenti. Nii nagu esialgsed mudelid näitasid, nakatusid peaaegu pooled eestimaalased.
Vaatamata haiglate suurele koormusele ja 2021. aasta liigsuremusele on Eesti siiski pandeemia ajal hästi hakkama saanud. Suremus on paljudest Euroopa riikidest väiksem, sealjuures Ida-Euroopas madalaim. Kahjuks ei ole me võrreldavad Islandi või Norraga, kus tervishoiutöötajaid, eriti meditsiiniõdesid 2,5 korda rohkem. Samas on Eesti piirangud olnud leebed välja arvatud kaks riigi sulgemist ning 2022. aastal venima jäänud piirangud. Meie koolidki olid valdavalt kontaktõppel. Tõsi, oli kohalikke koolide sulgemisi, aga need polnud riiklikud otsused. Ei olnud kordagi komandanditundi, koju polnud me lukustatud ning looduses sai piiramatult liikuda. Lisaks olid mõlemad koroonasuved piirangutest vabad.