Öises Tartus liiguvad ringi võttegrupid

Elisabeth de Bezenac (vasakult), Florence Boux ja Piibe Kolka filmisid loomeresidentuuri käigus Tartus ka lõkke ees istuvat meest. Foto: Margus Ansu

Viimastel öödel võisid unetud jalutajad Tartus märgata pimeduse varjus tegutsevaid võttegruppe, sest antropoloogid ja filmitegijad talletavad siin rahvusvahelise loomeresidentuuri raames öist ülikoolilinna.

Kogutud materjalist valmib neli lühifilmi, mida huvilised saavad nädalavahetusel Eesti Rahva Muuseumi (ERM) vaatama minna. Öises ülikoolilinnas valminud filmid on osa sel nädalavahetusel ERMis toimuvast visuaalantropoloogia konverentsist «Kohtumised öise linnaga».

Valguses ja varjus

Üks neist filmidest valmis prantslanna Elisabeth de Bezenaci, belglanna Florence Boux’ ja eestlanna Piibe Kolka koostöös. Kas mäletate veel lugu vanapaganast, kes sõitis põrgust sauna juurde pojale naist otsima? Kolme noore naise filmis räägivad seda lugu öises Tartus uitajad.

Filmitegijate sõnul on siin filmimine paras katsumus, näiteks ööl vastu kolmapäeva koguti materjali paduvihmas. Sellegipoolest kulus ka järgmine öö filmimisele. Enne südaööd hüppasid neiud Jõmmu pardale, et osa saada ööliblikaretkest. Filmi jäädvustati ka öise Emajõe ilu ja vaikus.

Ma olen aru saanud, et Tartus on öösiti väga vaikne.

Jeff Silva, antropoloog ja filmitegija

Konverentsi loomeresidentuuri juhendab üle maailma tunnustatud Ameerika antropoloog ja filmitegija Jeff Silva, kelle käe all avastavad öist Tartut 12 filmitegijat nii Eestist kui ka kaugemalt. «Senini filmitu on paljulubav,» ütles Silva. «Öö on väga müstiline aeg, mis avab meid tundmatusele – tumedatele varjudele, kaduvale ja viirastuslikule.»

Võõras linnas filmimine, eriti just öösel, on osutunud ka kogenud filmitegijale omamoodi katsumuseks. Silva sõnul on kõige keerulisem leida inimesi. Samas võtavad tegelastena kuju ka nendest maha jääv tühjus ja rahu. «Olen aru saanud, et Tartus on öösiti väga vaikne,» naljatas ta.

Konverentsist näituseni

Tartusse jõudis konverents ERMi ja rahvusvahelise visuaaluuringute võrgustiku koostööl. See on muuseumile oluline samm, sõnas ERMi teadur ja konverentsi siinne eestvedaja Karin Leivategija. «Konverents toob Tartusse mitmeid rahvusvahelisi visuaalantropolooge,» ütles ta. «Meie aktiivselt arenevale visuaalantropoloogia harule on selline koostöö ülimalt tähtis.»

2024. aastal avatakse ERMis näitus «Kellele kuulub öö?» öistest Eesti linnadest minevikust tänapäevani. Leivategija loodab näitusele kaasata ka sel nädalal valminud lühifilmid Tartust.

Loomeresidentuuri raames valminud filme näeb homme ERMi fuajees. Konverentsil on peale lühifilmide kavas ettekanded ja mitmed filmilinastused, mis kajastavad öist elu Antarktikast Shanghaini. Kahepäevasele konverentsile on oodatud kõik huvilised, vaja on enne registreerumine.