Kelmid petsid naistelt välja paar tuhat eurot

Illustreeriv foto. Foto: Dmitri Kotjuh

Eile sai Lõuna prefektuur kaks teadet kelmuse kohta. Ühel juhul oli tegemist lemmiklooma müügiga, petta saanud naisel pole nüüd ei raha ega koera. Teisel puhul peteti raha välja pangaandmete uuendamist matkides.

Politsei poole pöördus Tartus elav naine, kes oli maikuu lõpus leidnud Kuldse Börsi kaudu tõukoera müügi kuulutuse. Naine pöördus müüja poole sooviga soetada lemmikloom, ta kandis koera ostu eest ning transpordikuludena üle 580 eurot, kuid koera naine  seni saanud ei ole.

Lemmiku üleandmise asemel hakkas müüja erinevatel ettekäänetel naiselt looma eest veel raha küsima. Praeguseks on naine võõrale väidetavale koeramüüjale kandnud 1760 eurot, kuid soovitud lemmikut seni kätte saanud ei ole. Kelmusjuhtumi üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Eile sai Elvas elav naine SEB pangast sõnumi infoga, et tema konto on blokeeritud ning selle taasavamiseks saadeti talle link, millele sisenedes ja oma autentimiskoodid sisestades pidanuks probleem lahenema. Naine vajutas edastatud lingile, sisestas oma koodid ning avastas hiljem, et tema pangakontolt on kadunud 450 eurot.

Politsei nõuanded kelmuse ohvriks langemise vastu

• Kui saad kahtlase kõne, lõpeta see kohe ära.
• Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav või oma tavalisest väärtusest palju odavam, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Kui pakkuja on tundmatu, tagant kiirustav ning pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Oluline on säilitada rahu ja võtta endale aega mõtlemiseks.
• Enne kui hakkad kas reaal- või virtuaalkekskonnas rahalist tehingut sooritama, otsi interneti otsingumootoreid kasutades tehingu teise osalise kohta infot. Tihti võib sealt leida varem petta saanud inimeste kohta kommentaare ja vihjeid. Kui leidub viiteid, et tehingu teise poolega on varem olnud probleeme, peata tehing ning teavita isiku tegevusest politseid ja portaali haldajat. Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole.
• Ära lae võõraste palvel oma arvutisse programme AnyDesk, TeamViewer ega ava tundmatute inimeste saadetud faile.
• Hoolitse, et sinu fotod või andmed PIN-koodidest, krediitkaartidest ning isikut tõendavatest dokumentidest ei satuks võõraste kätte.
• Ära sisesta kergekäeliselt oma krediitkaardi numbrit ega panga paroole, kui sul neid küsitakse. Pank ei küsi neid sinult kunagi e-posti teel – tal on need tavaliselt olemas. Kui kahtled, helista  panka ja küsi kas nad koguvad e-posti teel krediitkaardi numbreid ja/või paroole. Kontrolli väidetavatest probleemidest oma pangakonto või ülekandega otse internetipangast.
• Pane tähele, et veebilehel PIN 2 lisamisega allkirjastad kokkuleppe, kinnitad tellimuse.
• Kindlasti ei tohi alluda kelmide poolt sagedasele võttele, mil küsitaks mingil põhjusel (näiteks kaup läks kallimaks vms) raha juurde.
• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse. Virtuaalkeskkonnas toimunud kelmuse korral teavita sellest kohe ka portaali pidajat. Kui sa ei ole kelmile veel raha välja maksnud või on raha nn vahekontol (so broneeritud) ja väljamakset ei ole veel teostatud, teavita probleemist kohe deposiidi hoidjat (panka, väljamakse teostajat).

Allikas: politsei.ee