Valdur Mikita juhatab lugejad nende endi koju ja aitab eestlaseks olemist testida

Kõneleb Valdur Mikita. Foto: Margus Ansu

Maa lummus, koduõu ja ilmaruum, hingemaastikud, taevaskäija taskuraamat, nukruse kaitseala, metsmesilase tee ... Need sõnad ja sõnapaarid pärinevad Valdur Mikita värskeima raamatu «Mõtterändur» sisukorrast ning annavad pinnapealse ülevaate taskusse mahtuva 207-leheküljelise trükise sisust. Autor ise nimetab seda muu hulgas taevalike eksirännakute taskuraamatuks.

Valdur Mikita raamatu «Mõtterändur» esikaas. Foto: Repro

Kui lugeja oskab Valdur Mikitaga sammu pidada, osaleb ta mõtterännakutel elu suurte küsimuste juurde. Need ulatuvad koduaiast ja metsast ilmaruumi ning inimese ja planeedi tulevikku.

Lugeja saab muu hulgas teada, milliste eestlaste hulka ta kuulub. Selleks tuleb läbi teha 50-punktiline test. Näiteks: kas te olete värsket kasemahla rüübanud? Sakiliste servadega kausist sülti välja koputanud? Inimestega vaielnud, kuidas tuleb puid riita laduda? Heintes maganud? Kogemata marjalutika suhu pistnud? Käsitsi kartuleid maha pannud või üles võtnud? Võililledest pärga pununud?

Alla 40 punkti saanutel tuleb lugeda «Kevadet», keeta sülti, korjata sõstraid ja mitte meelt heita, sest Eesti tuleb tasapisi. On veel neli punktide taset, millest kõrgeima saanud testi tegija on tulevane Eesti president või vana inimene.

Raamatu «Mõtterändur» keskne mõiste on kodu. See on Valdur Mikita sõnul paik, kust algavad ja lõpevad kõik ajalood. Väike metsaäärne majake, mis mahutab endasse terve maailma. Nõiutud ait, kuhu universum heidab puhkama. Vastused suurtele küsimustele, mida inimene küsib endalt sauna taga tiigi ääres, võivad olla peidus New Yorgis, Tiibetis või hoopis mõnes Linnutee kaugemas nurgas, ent kui keegi ükskord sinna peaks jõudma, siis seal tundub, et vastused varjavad end ikkagi sauna taga tiigis.

Valdur Mikita kõneleb oma raamatu teemadel 15. juunil kell 18 Tartu linnaraamatukogu saalis, vestluskaaslaseks raamatukogu esindaja Linda Jahilo.