Erkki Bahovski: Jurjevi andamit meenutades

Erkki Bahovski Foto: Mihkel Maripuu

Aastal 1554 tabas Liivimaa saadikuid Moskvas ebameeldiv üllatus, kui Venemaa teatas, et Liivimaa peab tasuma Venemaale nn Jurjevi andamit, missugusest kohustusest olevat Liivimaa 210 aasta jooksul mööda hiilinud. Liivimaalased palusid aega, et selgust saada, mis andamist on jutt, kuid senise 30-aastase vaherahu asemel saadi Moskvast vaherahu vaid 15 aastaks.

Küsimus ei puudutanud vaid Tartut, sest andamit lubas tagada ka Riia peapiiskop. Muidugi – nagu näitasid hilisemad sündmused – oli Jurjevi andami küsimine vaid ettekääne 1558. aastal sõda alustada. Liivimaa paistis Moskvale nõrk ja nii alustas Ivan IV sõjakäiku läände. Liivimaa jäi küll toona vallutamata, aga Liivi sõjad tegid lõpu Vana-Liivimaale ja kuni Põhjasõjani valitses siin suurelt osalt Rootsi.

Põhjasõjast aga rääkis eelmisel nädalal ka Venemaa president Putin, märkides, et Peeter I võttis Rootsilt tagasi põlised Vene alad. Selle lausega delegitimeeris Putin Eesti ja Läti iseseisvuse, kuulutades need riigid põlisteks Vene aladeks. Pole ime, et Eesti välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku selgitusi andma.