TÜ Kliinikum ei ole üks regionaalhaigla, vaid palju enamat, leidsid kliinikumi arvamuslõunale kogunenud

Tartu ülikooli kliinikum korraldas traditsioonilise kevadkonverentsi asemel seekord arvamuslõuna. Foto: Evelin Lumi

Kaks aastat vahele jäänud Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsi asemel kutsusid korraldajad sel kevadel kokku arvamuslõuna. Kutsed läksid sajakonnale inimesele, kelle seisukoht tervishoius on korraldajate meelest oluline. Need said Tartu ülikooli kliinikumi ning teiste Eesti haiglate arstid ja juhid, paljud inimesed Tartu ülikoolist, haigekassast, ministeeriumist, mitmed tervishoiukorraldajad.

Kaks ettekandjat, Helsingi ülikooli haigla ülemarst ja juhtkonna liige, neuroloogiaprofessor Atte Meretoja ning TÜ Kliinikumi peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kaasprofessor Taavi Tillmann rääkisid teemal «Millist ülikoolihaiglat vajab Eesti?»

Helsingi ülikooli professor Atte Meretoja. Foto: Evelin Lumi

Esimese esineja kogemused ja taust on seotud Soome ja Austraalia ning teise oma Suurbritanniaga, kuna Taavi Tillmann on lõpetanud arstiteaduskonna Glasgow ülikoolis ja saanud doktorikraadi Londonis.

Kõneleb kaasprofessor Taavi Tillmann. Foto: Evelin Lumi

Kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf meenutas, et mõlema ettekannete puhul oli üllatav see, et kaks teineteisest sõltumatut ettekndjat peatusid oma esimestel slaididel kultuuril kui ühel ülikoolihaiglale väga olulisel omadusel.

«Suures plaanis tähendab see suhtlemiskultuuri, aga ka avastus- ja teadustöö kultuuri,» märkis Starkopf ning selgitas, et ükskõik millisel erialal tegutsedes tuleb alati küsida – miks, kas ja kuidas? See on oluline ülikoolihaigla tunnus. Ravitegevus ei peaks juhinduma deviisist «et nii on alati tehtud» vaid olema alati teaduslikult põhjendatud.

Küsimus, millist ülikoolihaigalt Eesti vajab, oli Starkopfi sõnul seotud ka sel kevadel kliinikumi nõukogu poolt kinnitatud arengukavaga, kus on kirjas, et TÜ kliinikumile on oluline just ülikoolihaigla strateegia ning see, kuidas ülikoolihaigla määrab oma koha Eesti tervishoius.

Räägib kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf. Foto: Evelin Lumi

Mis aga on ülikoolihaigla olulised tunnused?

Professor Joel Starkopfi sõnul on selleks valmisolek avastus- ja uurimistöödeks ning teadustöö seotus ravitööga, lisaks avatus ja rahvusvaheline suhtlus. Teiseks kõige paremal tasemel õppetöö ning kolmandaks ravitöö kompetents, ravi kvaliteet ja selle hindamine. Neist ükski ei ole tähtsam kui teine või kolmas, need kõik on olulised. Ülikoolihaigla liidriroll ravi kvaliteedi edendamises on oluline ka Soome ja Inglismaa vaates.

Arvamuslõuna lõpul ei pandud kirja kümmet postulaati, mida edaspidi jälgida. «Kommünikeed ei sündinud ja seda ei olnud ka plaanis,» ütles Starkopf. Pigem oli arvamuslõuna eesmärk ta sõnul see, et kolleegid ja koostööpartnerid saaksid kokku, võiksid suhelda, diskuteerida olulistel teemadel ning ühiselt lõunat süüa. Sündmus oli ennekõike kantud soovist teadvustada ülikoolihaiglat kui Eesti väga olulist haiglat, mis on midagi rohkemat kui üks regionaalhaigla.

Arutelul Kristjan Vassil, Tanel Kiik, Atte Meretoja, Peep Talving ja Taavi Tillmann. Foto: Evelin Lumi

Pidulik sündmus leidis aset Lydia hotellis 10. juunil.