Tõnis Arjus: jalutajate pealinn

Tartu linnaarhitekt Tőnis Arjus. Foto: Sille Annuk

Tartu on jalutajate pealinn, kuulsin kedagi tabavalt ütlemas kümme aastat tagasi linnas jalutades ja nautides kompaktset linnaruumi. Tänapäeval kutsutakse sellist ruumilist väärtust 15 minuti linnaks või lühikeste vahemaade linnaks. See tähendab, et linna tõeline väärtus tuleb siis esile, kui asjad saab aetud ja teenused kätte liigse pendeldamiseta. Niisamuti toetab selline linnaruum kokkuhoidmist transpordile kuluva maa arvelt selleks, et anda see päriselt inimeste kasutada, ning elamisväärset keskkonda toetavale haljastusele.

Iga väärtust tuleb aga aeg-ajalt meelde tuletada, vastasel juhul kipub see käte vahelt pudenema. Mõningal määral on seda juba jalutajate pealinnas juhtunud ning trendid paraku näitavad korraga autokasutuse kasvu, kõvakattega alade hulga kasvu, sellega seonduvalt õhusaaste- ja mürataseme kasvu, mis omakorda jõustab linnast leibkondade lahkumist, linnalise piirkonna laialivalgumist ja veel suuremat autokasutuse kasvu jne, jne.

Üha kiirema ja sujuvama liikluse ihast kandunud linnaloome efekt on olnud vastupidine. Ka need, kelle jaoks on autokasutus vältimatu, leiavad end üha kasvavates ummikutes ja aeglasemas liikluses. Avaliku ruumi kvaliteedi langus ei toeta ka jalutajate hulga taastumist ega autole alternatiivsete liikumisvahendite kasutust. Selliste trendide kimpus on olnud ja endiselt on väga paljud Euroopa linnad, seega võib rahulikult väita, et me ei ole ainulaadsete väljakutsete ees.