/nginx/o/2022/06/06/14608764t1heae1.jpg)
Turuhoones toimetab iga päev üle 50 väikekaupleja, kellele lisanduvad nädalavahetustel külalismüüjad. Mitmekesises liha- ja lihatoodete valikus on nii kohalike kasvatajate kui ka suurte tootjate pakkumisi.
Suur hulk turuhoone püsikauplejatest on ettevõtjad: kasvatavad, töötlevad, varuvad ja väärindavad letile jõudva toidukraami üksi või perega. Värske ja kodumaise talutoodangu kvaliteedimärk on Turu Tempel. Neile, kes ise kohalikku toidukraami kasvatavad või valmistavad ning turul müüvad. Tervislik toitumine tähendab ju ka seda, et sööme meie lähemas ümbruskonnas kasvatatut ja toodetut. Tartu turul on suurim heameel seda järjepidevust toetada ja linlastele sedakaudu maaelu tutvustada.
Tähtis on kauba mitmekesisus – osa ostjaid otsibki turult odavamat Läti kaupa või eksootilisi puu- ja köögivilju.
Turu missioon on toetada väiketootjaid-kauplejaid ja võimaldada neile igapäevane töö. Turg ise ei müü, vaid annab müügikoha. Turul võib saada kauplemisloa kas üheks päevaks või pikemaks ajaks, vastavalt kaupleja soovile. Oleme hea hüppelaud alustavale ettevõtjale. Talupidajatele ja tootjatele ongi turg üks vähestest müügikanalitest, kus saab ise oma toodetega kaubelda. Seepärast on turg koht, kus elu keeb. Ka avaturu hall ning toidu- ja tööstuskaupade paviljonid on aasta ringi lahti seitse päeva nädalas.
Kevadel ja suvel on meil palju taime- ja istikumüüjaid ning kodumaise aedvilja hooajal on platsil üle 300 väiketootja-kaupleja. Aedviljade kaubavaliku rikastamiseks ja kauplejate tingimuste ajakohastamiseks oleme juurde ehitanud atraktiivseid müügikohti.
Palju kaupa müüakse lahtiselt ja pakendivabalt, millega hoiame keskkonnahoidlikku joont. Turul võib igaüks valida ise, kas kasutab kaasavõetud karpi või palub müüjal kauba kotti pakkida. Pakend võib olla, aga ei pea olema. Lahtiselt saab osta liha, köögivilja, võid, hapukoort ja palju muud. Toidu raiskamise vähendamiseks on turuhoone ukse juures Tartu toidujagamise kapp, kuhu turu kauplejad jt panevad kaupa ning vajajad saavad toidukraami. Sellega oleme vähendanud toidu raiskamist.
Palju kõneainet tekitab küsimus, kui kaua turg õhtuti lahti on ja millal üks või teine kaupleja tegevuse lõpetab. Kui lihamüüja alustab tööpäeva sellega, et kell viis valib tapamajas sobivad lihakehad ning seejärel tükeldab need turuhoone keldris, et avamise ajaks värske liha ostjale sobival kujul letil olemas oleks, siis vaevalt jagub tal õhtul kell seitse iga ostja jaoks sära silmadesse. Samuti tunduks imelik, kui mesinik, kellel päevaks kaasa võetud kogus meepurke on juba lõunaks uue omaniku leidnud, seisaks oma tühja leti taga veel õhtulgi.
Seepärast on hetkeolukorrast tulenev kauplemine turule iseloomulik ja seda omapära ei tahaks me kaotada. Pealegi pakub turuhoone oma paindlikkusega tihti hoopis erilisemat sortimenti kui ükski supermarket seda suudab.
Oleme püüdnud muuta turu kohaks, kus oleks võimalust rohkem aega veeta: turulkäijatele on turuplatsi keskele loodud võimalus puhata ja kohvitada, lastel kiikuda. Koostöös lasteaedadega ja harimise eesmärgil on väike põllumaa, mida lapsed ise hooldavad. Varasemast ligitõmbavam on avaturu külg: seal on uued söögikohad, mis jäävad avatuks ka õhtuti.
Turuhoone ja avaturg on olulised linnaelu osad. Restoranikultuuri grand old man Dimitri Demjanov on öelnud: «Turuhoone on Eesti toidu visiitkaart Tartus.»
Turuliste uuring kiitev
- Mullu korraldatud turulkäijate küsitlusest selgus, et turul käib kord nädalas 54 protsenti, kord kuus 26 protsenti, paar korda nädalas 12 protsenti ja kaheksa protsenti vastanuist satub turule harvem.
- Turuhoone tootevaliku, teenuste ning ostukeskkonna kiitis heaks 77 protsenti, rahuldavaks 20 protsenti ja mitterahuldavaks vaid kolm protsenti vastanuist.
- Turuhoone viimase aasta positiivsetest muudatustest on enim märgatud uusi kauplejaid (27 protsenti), puhtust ja mugavust (20 protsenti), muusikat ja meeldivat lõhna (kuus protsenti).