Indrek Hirv: mälestustahvel Boris Vildele

Indrek Hirv Foto: Laila Kaasik

Kui Pariisis hakata autoga kusagilt Saint Germaini kandist Versailles’ poole sõitma, jääb tee peale Boris Vilde tänav. See on umbes kilomeetri pikkune vaikne ja ilus tänav, möödub tiigist ja lõpeb pargiga. Boris Vilde nime õpitakse Prantsusmaal koolis, see on seal kahtlemata kõige tuntum eestlase nimi üldse, palju tuntum kui meil.

Kui ma Treffneris koolis käisin, jäi mu kooliteele maja, millel oli mälestustahvel kirjaga «Selles majas, endises Tartu vene gümnaasiumis õppis 1920–1926 Prantsuse vastupanuliikumise kangelane Boris Vilde». Maja on alles, see on kollane maja praeguse haridusministeeriumi küljes, aga tahvlit enam ei ole. Selle peaks sinna uuesti panema.

Teine võimalus oleks panna tahvel majale Lepiku tänaval, kus Boris Vilde koos emaga koolipoisi ja tudengina elas. Kolmas võimalus oleks uurida välja, kus kahekümnendate lõpus Tartu ülikoolis keemiat õpetati, ja tahvel sinna panna, sest Vilde jõudis nimelt enne, kui ta 1929. aastal Riiga, Berliini ja lõpuks Pariisi läks, paar aastat ka Tartu üliõpilane olla.