Rännaklavastuse peaosa mängib Supilinn

Katrin Kalma (esiplaanil) kehastatud supilinlane juhib publiku uusarenduse ehitusplatsilt läbi aia oma koju. Foto: Rasmus Kull

Suveteatrihooaeg on hoogsalt alanud. Eile esietendus rännaklavastus «Läbi linna: Supilinn», mille publik astub kõigepealt kesklinnas ujuvkohviku Naiiv juures laeva, randub Supilinna servas, möödub krooksuvatest tiigikonnadest ja tänavanurgal laulvatest lastest, käib tänavakunstniku kodus, äärelinna hoovides, uusarenduse ehitusplatsil ning poeetilise isemõtleja ja kunstniku aias.

Teatrielamus tekib pooleteise tunni jooksul püstijalu – ühe supilinlase juurest teise juurde jalutades, nende juttu kuulates ja mõndagi neist aidates. Tegelasi on palju, oma 40–50, kellest tekstirohkemaid on kümmekond. Mõnikord tekib kahtlus, kas vastu tulnud või möödunud isik on lavastusega seotud või on kohalik elanik, kes satub juhuslikult mängu.

Publik kui osatäitja