P, 4.12.2022

Folkloristid ei saanud 2. juuniks pruuniks ja kogunesid anomaalsele talvekonverentsile

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Folkloristid ei saanud 2. juuniks pruuniks ja kogunesid anomaalsele talvekonverentsile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tänavu 13. mai oli reede ning sobis seetõttu suurepäraselt nõidade ja võlurite konverentsi pidamiseks Paranapiacabas (Santo André, Brasiilia).
Tänavu 13. mai oli reede ning sobis seetõttu suurepäraselt nõidade ja võlurite konverentsi pidamiseks Paranapiacabas (Santo André, Brasiilia). Foto: Amanda Perobelli / Reuters / AP

Mis on ebanormaalne, anomaalne, üleloomulik ja veider, mis on normaalne? Mismoodi mõtestada anomaalset ja üleloomulikku? Kas üleloomulik on alati anomaalne? Vastust nendele, aga samuti teistele säärastele küsimustele otsivad folkloristid täna ja reedel Mooste mõisas konverentsil «Anomaaliad folklooris ja kultuuris».

Hästi sobib 2. ja 3. juunil toimuva teadusliku koosviibimise teemaga kokku imelik asjaolu, et tegemist on folkloristide 16. talvekonverentsiga. Niisuguse anomaalsuse põhjusi tuleb otsida talvisel ajal valitsenud pandeemilisest olukorrast.

Talvekonverentsiks valmistunud folklorist Jakob Hurt.
Talvekonverentsiks valmistunud folklorist Jakob Hurt. Foto: Merili Metsvahi

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, korraldajad Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning akadeemiline rahvaluule selts. Merili Metsvahi ja Helen Kästik on programmi sättinud 18 ettekannet folkloristidelt, usundiuurijatelt ja etnoloogidelt.

Enamik ettekannetest tugineb ettekandja enda kogutud välitööde materjalidele. Kuulaja saab teada nii Põhja-Ameerika põlisrahvaste uskumustest tulnukatesse kui ka krati-taolistest uskumusolenditest Kirde-India hõimurahvaste seas. Arutletakse Siberi eestlaste seast kogutud uskumuste ja vepsa naise surmalähedase seisundi kirjelduse üle. Samuti ei jää tähelepanuta Eesti temaatika alates ilmalinnu kujutelmast regivärsilistes loomislauludes ja lõpetades tätoveerimise ajalooga.

Merili Metsvahi avaldas lootust, et konverentsi ettekanded loovad sedavõrd uusi teadmisi, raputavad kinnistunud mõttemustreid ja haaravad kaasa, et osalejad lahkuvad Moostest natuke teiste inimestena, kui nad olid saabudes.

Leedu juurtega Austraalia kunstnik Jazmina Cininas on mõne kuu ka Eestis elanud ning lugenud siinsete nõiaprotsesside kohta ja neid illustreerinudki. Tema siinsel linoollõikel on Meremetsa Ann, keda süüdistati ühel 17. sajandi nõiaprotsessil.
Leedu juurtega Austraalia kunstnik Jazmina Cininas on mõne kuu ka Eestis elanud ning lugenud siinsete nõiaprotsesside kohta ja neid illustreerinudki. Tema siinsel linoollõikel on Meremetsa Ann, keda süüdistati ühel 17. sajandi nõiaprotsessil. Foto: Repro
Märksõnad
Tagasi üles