Sõda Ukrainas andis kohtutõlgile võimaluse oma ema keel ära õppida

Tartu kohtumaja suures saalis on tõlgi Meeli Antonovi tööpaigaks omaette konku, kus eesti keelest vene keelde ja vastupidi tuleb teinekord vahendada nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusasju. Iseäralikud juhtumid ei näi kunagi otsa lõppevat. Foto: Kristjan Teedema

Arvestades keerulist olukorda kodumaal, on praegu õige aeg pakkuda kõigile taas võimalust saada teadmisi ukraina keele ja kultuuri kohta, ütles Tartu ülikooli mordva keelte teadur Denys Teptiuk märtsis, siis, kui maailma keelte ja kultuuride kolledžis algas ukraina keele kursus. Aprillist sai keelt esimest korda õppida ka Tartu rahvaülikoolis.

Arvestades keerulist olukorda kodumaal, on praegu õige aeg pakkuda kõigile taas võimalust saada teadmisi ukraina keele ja kultuuri kohta, ütles Tartu ülikooli mordva keelte teadur Denys Teptiuk märtsis, siis, kui maailma keelte ja kultuuride kolledžis alustas ukraina keele kursus. Aprillist sai keelt esimest korda õppida ka Tartu rahvaülikoolis.

Selle kursusega ühines Meeli Antonov, kes töötab Eesti kohtu tõlketeenistuses eesti-vene-eesti tõlgi ja tõlkijana. Kui ta koolis käis, narriti teda hea keeleoskuse pärast venelaseks. Lapsena oli see talle arusaamatu, sest tema ema on ukrainlanna, rääkimata sellest, et eelkõige pidas ta end ikkagi eestlaseks.