Vaimse tervise abi saab 4. juunil tenniseväljakute kõrvalt Toome kohvikust
2. juuni 2022, 00:00
Johanna Kai Kaasik (20) õpib Tartu ülikoolis infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu erialal, lisaks tudeerib psühholoogiat. Laupäeval, 4. juunil istub ta Toomemäe tenniseväljakute juures kohvikus, seljas valge särk kirjaga «Olen olemas», ning julgustab igaüht, kes stressi, ärevuse, hirmu või depressiooniga kimpus või lihtsalt väga halvas tujus, endaga rääkima. Johanna Kai Kaasik oskab kuulata ja tuge pakkuda.
Vaimse tervise teemad on teda alati huvitanud ning portaali peaasi.ee esmaabikoolitusele sattus ta ka uudishimu pärast, et näha, mis lehel uut. Nüüd on koolitusjärgne praktika seljataga ning ees päris iseseisev vabatahtlik töö.
Märgata võib kõikjal
Toome kohvik ongi laupäeval kell 10–20 vaimse tervise kohvik, kus peaasi.ee vabatahtlikud vahetuvad iga kahe tunni tagant, vestlevad nii eesti kui ka inglise keeles ning ootavad kohvikusse ka sõja eest Tartusse jõudnud inimesi.
«Ma küll ei saa öelda, et tean, mida ukrainlased praegu tunnevad, aga saan neile kaasa elada ja kaasa tunda ning tean, et sellestki võib olla abi,» sõnas Johanna Kai Kaasik, kes oskab ka vene keeles suhelda.
Peaasi.ee kommunikatsioonijuhi Sandra Liivi sõnul näitavad vabatahtlikud Toome kohvikus oma kohalolekuga sedagi, et vaimsest tervisest võib rääkida igal ajal ja igal pool. «Inimesi, kes oskavad märgata ning aktiivselt kuulata kas koolis, tööl või avalikes kohtades, vajame palju rohkem, kui neid päriselt on,» ütles ta.
Sandra Liiv jagas ka enda kogemusi vaimse tervise esmaabi vestlustest ühel suitsiidiennetuspäeval, ta märkis, et rääkima tulid inimesed, kes tahtsid olla ära kuulatud.
Inimesi, kes oskavad märgata ning kuulata kas koolis, tööl või avalikes kohtades, vajame palju rohkem, kui neid päriselt on, ütles Sandra Liiv.
«Näiteks tuli üks ema, kelle poeg oli teinud suitsiidi mitu aastat tagasi, ja üks naine, kes oli sattunud haiglasse enesetapukatse pärast ning tahtis rääkida, kuidas tal läheb,» meenutas Sandra Liiv. «Olen ka tänaval möödunud nuuksuvast vanaprouast, kes jagas mulle kui võhivõõrale seda, et tal on diagnoositud depressioon ning ta tunneb, et on selles ise süüdi. Sel hetkel, kui tema ootas bussi ja mina bussi peale jooksmisest loobusin, ei saanud ma tema heaks teha muud kui kuulata ja kinnitada, et haigestumises ei ole ta ise süüdi, ning julgustasin teda jätkama vaimse tervise spetsialisti juures käimist.»
Inimene vajab rääkimist
Johanna Kai Kaasik kinnitas omakorda, et kõige tähtsam on empaatiatunne, see, et tahad inimesest aru saada. «Annad talle võimaluse rääkida sellest, millest ta soovib rääkida, ega mõista teda hukka, ei jaga ise hinnanguid,» ütles ta.
Vaimse tervise esmaabi lehekülg peaasi.ee seisab selle eest, et iga eestlane saaks vaimse tervise mure korral märgatud ja toetatud.
Selle tegijate eesmärk on, et vähemalt üks protsent Eesti elanikkonnast võiks osata anda vaimse tervise esmaabi. See teeb 13 000 inimest.
Vaimse tervise kohvikuid on peaasi.ee varemgi organiseerinud, ühel korral Karlova päevadel ühes kohvikus ning teisel korral suitsiidiennetuspäeval, kus vaimse tervise esmaabi materjalid ja vabatahtlikud olid kohal üheksateistkümnes kohvikus.
«Sel suvel korraldame koostöös kohalike ettevõtjatega vaimse tervise kohviku kindlasti ka sTARTUp Dayl ja suitsiidiennetuspäeval,» lisas Sandra Liiv.