Arstiteadlane ja molekulaarbioloog Raik-Hiio Mikelsaar suri ööbikuid kuulates

Raik-Hiio Mikelsaar esitles 2014. aastal oma raamatut «Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?». Foto: Urmas Luik

Laupäeval suri arstiteadlane ja molekulaarbioloog, Tartu ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar (13. X 1939 – 28. V 2022). Ta kustus vaikselt oma rajatud maakodus Pangodi järve lähedal. Ta oli pidanud kaheksa aastat vaprat võitlust kasvajaga ning suutis selle kõrvalt eelmisel suvel kirjutada veel isegi uue raamatu «Maakera 4567 miljonit aastat algusest tänaseni».

«Kuni viimase ajani, isegi voodihaigena, tegeles isa ikka vaimutööga, mõtles, kirjutas, mõtles järele, kirjutas ümber,» märkis tütar Margit Sutrop. «Isa ütles paar tundi enne surma, et tal on veel nii palju ideid. Istusime emaga ta voodi juures ja rääkisime sellest, mis on olnud head ja ilusat. On suur õnn surra oma voodis, kui abikaasa laulab armsaid laule ja akna all õitsval õunapuul laksutab ööbik – nagu tänuks «Õrna ööbiku» autori Gustav Wulff-Õisi kohta raamatu kirjutamise eest.»

Margit Sutrop märgib, et tema isa uskus ja toetas oma abikaasa Marika Mikelsaare professoriks saamist ja samamoodi toetas ka tütreid. Aga ta oli ka väga rõõmus poeg Hannese tegemiste üle. Raik-Hiio Mikelsaarel oli 21 järglast.

«Ma arvan, et oma filosoofiahuvi sain isalt,» lisab Margit Sutrop. «Kuigi hariduselt arstiteadlane ja biokeemik, oli ta huvidelt teadusfilosoof. Talle meeldis arutleda, hüpoteese püstitada ning luua mudeleid. Nii teoreetilisi kui ka praktilisi. 1979 rajatud Tartu molekulaarmodelleerimise laboris valmisid õppe- ja teadustööks mõeldud plastist aatomimudelid, mida müüdi üle maailma. Ta sai neile ka patendid.»

Raik-Hiio Mikelsaar kui arstiteadlane jagas oma teadmisi ka tudengeile. Nii näiteks ilmus neile mõeldes õpik «Haigusõpetus – üldpatoloogia. I». See tuli trükist 2002 nii eesti kui ka inglise keeles.

Tema ideed ei piirdunud ainult teadusega. Ta unistas luua Tartusse teadlaste maja, kujundada Toomele vanasse anatoomikumi teaduskeskus, kahe anatoomikumi vahele nägi ta vaimusilmas kerkivat uut silda. Kirglikult võitles ta vallivahimaja tagasi kokku panemise ja Georges Frédéric Parrot' muuseumiks tegemise eest Toomemäe nõlval.

Üks tema ideedest oli Karl Ernst von Baeri Piibe mõisa 2,7 kilomeetri pikkuse Baeri kanali rajamine, mida ta soovis lõimida kosmose ja päikesesüsteemi kujunemist kajastavasse Piibe Baeri ajateesse.

Tema initsiatiivil osteti 2002. aastal paarikümne Eesti ning ühe Saksa teadlase ja ühiskonnategelasega Baeri sünnikohas Piibe mõisas asuv endine valitsejamaja ja selle juurde ka 2,5 hektarit endist mõisamaad, et kujundada sinna Baeri loodusmaja. Ühtlasi asutati aastal 2009 Piibel Karl Ernst von Baeri fond.

2012 organiseeris ta Tartus ja Rakkes Baeri 220. sünniaastapäeva puhul teaduskonverentsi ning koos Vanemuise näitlejate ja muusikutega korraldas Toomel Baeri-teemalise näitemängu, kus osales ka tema tütar Eva Piirimäe.

Tartu ülikooli asutamise 370. aastapäeva ja taasasutamise 200. aastapäeva tähistamiseks andis Raik-Hiio Mikelsaar välja Tartu ülikooli asutamisüriku. Selle on Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastanud lahinguväljal. Seni oli ürikut olnud võimalik uurida vaid käsikirjaliselt Rootsi riigiarhiivis.

«Nii mõnedki pidasid teda «hulluks teadlaseks», kes kangekaelselt oma ideid kaitseb. Teised jälle imetlesid tema visadust nende eest seista,» märgib tütar Margit Sutrop.

Raik-Hiio Mikelsaare ärasaatmine toimub 4. juunil kell 12 Tartu ülikooli aulast.