Igav Tartu? Pole tõsi, tõestab lasteraamat

Kirjanik Kristin Kongi (vasakul) ja illustraator Sirly Oder (paremal) töötasid raamatu nimel koos nagu õlitatud masinavärk. Vahest polnudki õli vaja – teineteise soovidest saadi aru sõnagi lausumata. Foto: Sille Annuk

Kui palju tunnevad väiksed tartlased oma kodulinna ajalugu? Seda, kuidas kord oli Tartus linnamüür, mis 18. sajandil Põhjasõjas hävis? Kuidas sõjamöllus säilisid vaid nüüdseks taastatud Jaani kirik ja Jaani 20 elamu – kunagine ait, niinimetatud Peetri maja – ja toomkiriku varemed? Kuidas Tartu, baltisakslaste suus Dorpat, oli siis suurelt jaolt karjamaa?

Palju tunnevad lapsed oma kodulinna ajalugu? Seda, kuidas kord oli Tartus linnamüür, mis 18. sajandil Põhjasõjas hävis? Kuidas sõjamöllus säilisid vaid nüüdseks restaureeritud Jaani kirik ja Jaani 20 elamu – kunagine ait, niinimetatud Peetri maja – ja Toomkiriku varemed? Kuidas Tartu, baltisakslaste suus Dorpat oli siis suurelt jaolt karjamaa?

Sellesse aega, täpsemini 1820. aastasse rändas autor Kristin Kongi oma uues lasteraamatus «Kuningas Toti ja Dorpati tulelinn».