Väsimatu Indrek Kelk: tegutseda tuleb mitme mehe eest ja raskeim päev alles algab

Maikuu on olnud Klubi Tartu Maraton juhile Indrek Kelgule kibekiire, alustades maastikumaratonist kuni täna peetava rattaralliga. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Kui suure tähelepanu on saanud nädalavahetuse sündmustel sadulas võidusõitjad, siis sama palju austust väärib Tartus peetavate uhkete rattaürituste korraldustiim. Pealik Indrek Kelk sai laupäeva õhtul korraks hingata, aga kõige keerulisem päev Tartu rattarallil alles algab.

Indrek Kelk, kui palju te kogu toimetamise kõrvalt ise laupäevast velotuuri nautida saite?

Ohoo... No nautida sai neid hetki, kui võidusõit käis. Siis, kui autoga kaasa sõitsime ja jooksvalt pisikesi asju juhtisime, aga tegelikult tuleb rabeleda siin vähemalt kolme-nelja mehe eest. Lihtsalt pole inimesi, kelle vahel asju jagada. Võib-olla neid oleks, kui oleks raha neid palgata, aga kui pole, peabki ise töö ära tegema.

Kuidas rohkem raha saada ja asja parandada? 

Ei oska öelda, eks tulevik näitab. Raha hankimine on ka väga suur töö, peab kuskil mingi kompromissi tegema. Kas siis töötad selle nimel, et raha hankida, ja korraldamiseks enam aega ei jää või siis korraldad ja raha hankimiseks jääb liiga vähe aega. Muidugi kvaliteedi taha asi pigem jäänud pole, aga see on lihtsalt inimeste töökoormuse hinnaga. Hullumaja, mis meil viimase kuuga on kukil olnud. Täna on veel kõige raskem päev ees, seega kergemalt hingata ei saa.

Aga miks sellised rattavõistlused ikkagi olulised on?

Eks rattasport ole maailmas ikkagi väga suur sport, kui vaadata näiteks maailma tippsündmuste teleülekannete pealtvaatajate arve. On ju vaid üksikuid, mis Tour de France'i edestavad.

Või kui vaadata Eurospordi kanalit, siis sealt tuleb rattasporti hommikust õhtuni. See kõik ikkagi näitab, et järelikult see ala paelub sadu miljoneid inimesi. Rattasport Eestis on olnud väga pikkade traditsioonidega, üks meie põhialadest, kus oleme väikse riigi kohta aastakümneid maailmas suhteliselt edukad olnud.

Selleks, et need meie edukad ratturid, kes muidu peamiselt piiri taga elavad, saaksid korraks ka kodupubliku ees sõita, ongi need võistlused ellu kutsutud. Lisaks seetõttu, et jalgrattasporti liikumisharrastusena propageerida. Loodan, et need sündmused innustavad tuhandeid noori ja täiskasvanuid, kasvõi hakatakse töö kõrvalt liigutama. Selle nimel me seda ju teeme, et Eesti rahvas rohkem enda tervise eest hoolt kannaks ja liiguks.

Tour of Estonia näitas, et Tartust sirgub tippsõitjaid. Kuidas?

Jah, kindlasti on Tartu olnud Eesti rattaelu süda ja eestvedaja ning aastakümneid edu sümbol. Üksikutest maapiirkondadest on ka muidugi väga vingeid rattureid tulnud, aga ühtset sellist keskust pole mujal olnud. Tartu vääriks igati Eesti jalgrattapealinna nime ning jalgrattakultuuri edendaja rolli. Praegu peegeldavad ka linnapoolsed hoiakud mitmes aspektis mõtet, et kui jalgrattaliiklusele rohkem võimalusi anda ja end rahvusvaheliselt nähtavaks teha, siis on mõeldav Tartule taotleda UCI Bike City staatust. Need nädalavahetuse sündmused on üks osa sellest kadalipust, mis tuleb läbi käia, et üks linn sellise rahvusvahelise märgi endale külge saaks.