Maailma esimene punnvõrride kiirendusvõistlus Jõgeval tõstab võrrikultuuri taas au sisse

Punnvõrride kiirendusvõistlusel osaleb 22 võistlejat, neist 7 sõidab retroklassis ehk sarnase võrriga, mis pildil. Foto: MTÜ Punnvõrr

Kuigi rattamaailma keskpunkt näib sel nädalavahetusel olema Tartus, sest linn on ratturite kihutamiste tõttu pahupidi pööratud, leiab tõeline suursündmus aset hoopis Jõgeval – seal on punnvõrride kiirendusvõistlus, mida pealiku Eili Arula sõnul ei näi maailmas veel kuskil korraldatud olevat.

«Ma olen igalt poolt uurinud, võib-olla on, aga mingit märki ma sellest leidnud ei ole,» ütles ta. «Küll korraldatakse Eestis 2010. aastast alates punnvõrride kestvusõidu karikasarja, aga kiirendusvõistlust ei ole tehtud!»

Punnvõrride kiirendusvõistluse põhimõte on sama, mis autodelgi, et kumb kahest jõuab esimesena üle finišijoone. Võistlustrass on 200-meetrine maa ja lisaks 50 meetrit pidurdusala.

Võisteldakse neljas masinaklassis

On retrovõrr, küljes pedaalid, millega saab hoogu juurde vändata.

On originaal, põhimõtteliselt seesama, mis retrovõrr, ainult ilma pedaalideta.

On hiinakas, see tähendab Hiinas toodetud võrri analoog.

Lõpuks vabaklass, kus sõidavad masinad, mis võrri meenutavad vähe, kuid mille mootor on õige, aga selle kallal on meistrid oma tööd teinud.

Võistlus algab seisva mootoriga. Võistlejad peavad masina käima lükkama. Kes kui kaua jookseb, on igaühe enda teha. «Kui vaja, võib joosta kas või trassi lõpuni, võrr käekõrval,» märkis Eili Arula ning lisas, et see kõik peab oleb fun.

Eile õhtuks oli võistlejaid punnvõrride kiirendusvõistlusele kirja pannud 22.

Kas asjal mõni laiem mõte ka on?

Punnvõrri karikasarja Vaimastvere etapp. Pildil Eili Arula. Foto: Margus Ansu

Eili Arula vastas, et eks neid võrrivõistlusi on ta juba korraldanud ka ning neil isegi osalenud. Aga enamasti leiavad need aset kuskil väikses külas koos teiste asjaarmastajatega.

Nüüd, edevat kiirendusvõitlust korraldades, soovib Eili Arula näidata suuremale hulgale rahvale, mis asi ikkagi on üks võrr, mida mõni ei ole elu sees näinud. Isegi kui kellelgi kunagi võrr on olnud, saab talle näidata, mida on võimalik võrrist teha ja millise kiirusega on võrr suuteline sõitma, kui meistrid appi võtta.

«Ühesõnaga ma tahan, et mehed ja naised tuleksid kodust välja ja Jõgeva rahvas saaks näha, mis loomad on võrrarid,» kõlas kokkuvõttev vastus.

Kas maailmas mürisevat tehnikat juba küll ole?

«Tõsi, maailm on masinaid täis,» nõustus Eili Arula. «Aga kui rääkida motospordist, siis võrri võidusõit on kindlasti üks kõige odavamaid motospordialasid, see on suhteliselt taskukohane igale huvilisele.»

Punnvõrri karikasarja Vaimastvere etapp. Pildil jälle Eili Arula. Foto: Margus Ansu

Eili Arula seisab ka punnvõrrikultuuri eest, mis on hääbumas, kuna tänaval võrre ei liigu ja isegi maal ei näe neid enam.

«Odavam ja lihtsam on tellida Hansapostist endale roller,» lausus ta. «Aga et hoida seda võrrikultuuri kuidagi elus ... Võrr on maal olnud piimalkäimise ja poeskäimise lahutamata kaaslane. Paljude poiste motohuvi on saanud alguse võrrist. Võrril on üks lihtsamaid sisepõlemismootoreid, mis annab võimaluse näpud õliseks teha, saad seda lahti võtta ja kokku panna, ei pea tingimata inseneriharidust omama. Muidu on tehnikaga enamasti nii, et läheb katki, siis ostad uue. Võrr on …» Eili Arulal jätkus võrride kiitmise juttu veel ja veel.

Punnvõrride kiirendusvõistlus algab Jõgeva kesklinnas täna, 28. mail kell 16.30.

Kel midagi teha ei ole, võib ajaviiteks vaadata arhiivilugu punnvõrri karikasarja Vaimastvere etapilt 2021. aastast, filmis ja komponeeris Kristjan Teedema.