Raske, kui mitte võimatu on selgeks teha, kes ja kus tegi maailma esimese pelmeeni. Sellist rooga – toitev täidis, mis on keeratud lihtsasse tainasse – on valmistatud kõikjal maailmas.
Sõna juhatab esimeste pelmeenitegijate jälile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pelmeeni peavad udmurdid aga kindlasti enda, mitte venelaste leiutiseks, veel täpsemalt, kunagise udmurtide ja komide ühisrahvuse permide omaks. Toidu enda päritolu ei saa jälitada, kuid nimega on palju lihtsam.
Udmurdid nimetavad pelmeeni pel’n’an’. See on liitsõna, kus pel’ tähendab kõrva, n’an’ leiba, mis teeb kokku «kõrva leib» või «kõrvakujuline leib».
Algupärasel kujul olid pelmeenid hea reisitoit, mida permidest jahimehed kasutasid talvel retkedele kaasavõtmiseks. Kotis külmusid need kivikõvaks, säilisid kaua ja neid sai lõkke peal pajas kiiresti pehmeks keeta.
2004. aastal avati Udmurtia pealinnas Iževskis pelmeeni kolmemeetrine ausammas (pildil).