Skip to footer
E, 23.06.2025
Ilm
Horoskoop
Päevatoimetaja:
Jüri Saar
+372 739 0358
Saada vihje
Tellijale

Tsiklite ülevaatuste statistika reedab puudujääke, läbi saab pidureid kontrollimatagi (1)

Profdiagnostik on üks vähestest ülevaatuspunktidest Eestis, kus on olemas mootorrataste pidurite kontrolliks mõeldud rullstend. Selle juures jälgis kontrolli ülevaatuspunkti omanik Andres Peerna (paremal).

Viimati paluti mul platsil mootorratta pidureid demonstreerida kolme aasta eest, nentis tsiklimees Taavi Limbak. Sellest pakkumisest ta aga keeldus. «Platsil oli lahtine kruus, selline kiviklibu. Siis ütlesingi, et kulla mehed, kui tahate, et ma külili viskaks ja ratta ära lõhuks, võin selle ratta siin niisama ka jalaga külili lüüa. Miks ma peaks tahtma ratast lõhkuda?» sõnas ta.

«Minu mootorrattale pole nõuetekohast pidurite kontrolli tehtud alates 2011. aastast ehk kogu aja jooksul, mil olen tsikliomanik olnud,» ütles tsiklijuht Age, kes ei soovi oma perekonnanime ajalehes avaldada. «Ei Tartus, Viljandis ega Tallinnas,» lisas ta. Mootorratta pidurdusvõimet pole juhi sõnul proovile pandud ei spetsiaalsel rullstendil ega platsi peal.

Kas ülevaatusel pidureid kontrolliti või mitte, ülevaatuspunktid tõendama ei pea, sest kuigi viimased neli aastat on neil kohustus sõidukeid kontrollida kaamerasilma all, mootorrataste kohta see nõue ei kehti ja nende ülevaatustest transpordiamet videojäädvustusi ei nõua.

Vähe kordusülevaatusi

Üle kolme aasta Tartus sõiduautode ülevaatajana töötanud Joel Tamm arvas, et puudujääkidele ülevaatustel viitab ka statistika: mullu tehti Eestis ülevaatus peaaegu 70 000-le L-kategooria sõidukile, mille alla kuuluvad peale mootorrataste ka mopeedid ja ATVd. Esimese korraga ei läbinud ülevaatust neist 500 ehk 3,47 protsenti.

Sama aja jooksul saatsid ülevaatajad ligi 420 000 sõiduautost korduvale ülevaatusele 73 851 ehk 17,69 protsenti. Võrreldes sõiduautodega pidid mootorrattad seega kordusülevaatusele minema üle viie korra vähem.

Tsiklist Taavi Limbak ilmestas, et tema 1200-kuubikulisel Kawasakil võtaks summuti eemaldamine ainult viis minutit. Piisaks vaid paari poldi lahtikeeramisest.

Tamm usub, et videojäädvustuse nõude puudumine on üks põhjuseid, miks mootorrattad ülevaatuselt kergemalt läbi pääsevad. Näiteks Raplamaal läbisid mullu esimese korraga ülevaatuse kõik 385 L3e-kategooria ehk ilma külghaagiseta kaherattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 kuupsentimeetrit.

Tänavu 1. aprilli seisuga oli ülevaatusel käinud juba 332 kaherattalist, neist üheksa puhul tuli veel vigu parandada ning uuesti kontrolli tulla. Protsendiks teeb see 2,71.

Nii juhtide kui ka ülevaatajate seas parajalt segadust tekitanud ülevaatuskord muutub aga peagi, sest transpordiamet plaanib uuest aastast välikaamerad kõigile kohustada, kui ülevaatus toimub õues.

Korras vaid korraks

Transpordiameti maismaasõidukite üksuse juhataja Jürgo Vahtra sõnul toimub mootorrataste tehnoülevaatuse järelkontroll samamoodi nagu sõiduautodegi puhul.

Selle käigus kogutakse tehtud ülevaatuse kohta nii palju tõendusmaterjali kui võimalik ja hinnatakse järelevalvemenetlusel selle korrektsust. Et alati pole aga võimalik tehnoülevaatustelt saada videosalvestist mootorratta kontrollist, ongi järelevalve olnud lünklik.

Selge on, et sellel aastal saab veel mootorratta ülevaatusel käia ilma videojäädvustuseta.

Ent mis on peamised põhjused, miks mootorratas ülevaatuselt läbi ei saa? Möödunud aastal tegid enim mootorrataste ülevaatusi Tallinna kaks Profdiagnostiku ülevaatuspunkti: üks Ehitajate teel (968) ja teine Helgi teel (889).

Mõlema viimase nelja aasta koondandmetest selgub, et 1082 veateatest 791 korral oli märkeks «tuled, helkurid ja elektriseadmed» ehk probleeme oli näiteks reguleerimata esilaternaga, valgustamata registreerimismärgiga, piduritule või suunatuledega. Seejuures 230 korral oli helkur halvenenud seisukorras või puudus sootuks.

Muid puudusi oli aga märksa vähem, mõnekümnel korral oli vigu nii mürataseme ületanud summutiga, lekkivate või töökõlbmatute amortisaatoritega ning 22 korral ei vastanud nõuetele rehvid.

2021. aasta ülevaatused
2021. aastal ei läbinud esimese korraga ülevaatust kõige rohkem mootorrattaid Harju-, Ida-Viru- ja Hiiumaal. Ühtki kordusülevaatust ei tehtud Raplamaal.

Enim ülevaatusi

  • Profdiagnostik (Ehitajate tee, Tallinn): 968, korduvaid 124 (12,81%)
  • Profdiagnostik (Helgi tee, Tallinn): 889, korduvaid 117 (13,16%)
  • Tartu E-Tehno: 483, korduvaid 2 (0,41%)
  • Center Services (Tallinn): 465, korduvaid 19 (4,09%)
Enim ülevaatusi Tartus
  • Everfeld: 208, korduvaid 2 (0,96%)
  • Räni E-Tehno: 180, korduvaid 0
  • Catwees: 158, korduvaid 0
  • Tartu Tehnokonsult: 131, korduvaid 0
Allikas: Erkki Aarma / transpordiamet

Ka ise mootorratast omav Joel Tamm lisas, et kui tsikkel ongi ülevaatusele tulles esinduslik, ei pruugi see midagi tähendada. Seda seetõttu, et sõitjail pole keeruline kontrolliks originaali vastu tagasi vahetada mürapiiri ületav sportsummuti, eemaldada toonitud või Euroopa tähiseta tuled. Ta nentis, et paljud tsiklitest on korras vaid korraks.

Tsiklist Taavi Limbak ilmestas, et tema 1200-kuubikulisel Kawasakil võtaks summuti eemaldamine ainult viis minutit. Piisaks vaid paari poldi lahtikeeramisest.

Mootorrattur Age leidis, et ülevaatusel oleks mõtet, kui kontroll keskenduks päriselt turvalisusele. «Kasvõi kuidagi kontrollida amorte, aga kas lenksu laius on 99 või 88 sentimeetrit, ma ei leia, et see oleks oluline. Tuleks vähem rõhku panna regulatsioonidele ja rohkem sõitja turvalisusele,» lausus ta. «Praegu jääb mulje, et peale tulede seal sisuliselt midagi ei kontrollita. Kui mootor töötab ja tuled põlevad, siis saab läbi.»

Kord karmistub

Mida aga ette võtta, et kontroll oleks ühtsem, mõttekam ja ka pidurid saaksid testitud? Transpordiameti maismaasõidukite üksuse juhataja Jürgo Vahtra sõnul kord ühtlustub: sellest aastast on kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel kohustus L-kategooria masinaile ülevaatust tegema hakata.

Samuti plaanib amet soetada kolm komplekti personaalseid kaameraid, mida tuleks ülevaatajal kas peas kanda või näiteks taskulambile kinnitada. Mõte on, et jäädvustatud saaks ka näiteks auto all ja salongis tehtav kontroll, mida seinakaamerast näha ei ole.

Vahtra selgitas, et neid tuleb ülevaatuspunktidel kasutada, kui järelevalveamet selle kas kaheldava kordus­ülevaatuste protsendi või laekunud kaebuse alusel määrab. Eeskätt on see aga mõeldud sõiduautode kontrollimiseks. «Mootorrataste koguarv seal suures potis on väga väike,» lisas Vahtra.

Tänavu saab veel mootorratta ülevaatusel käia ilma videojäädvustuseta. Pidurite kontrolli peaks uue aasta kevadest aga tehtama kas rullstendil või aeglustusmõõturi abil, et tulemusest talletuks märge. Spetsiaalselt mootorratastele mõeldud rullstend on aga praegu vaid üksikutes ülevaatuspunktides ning selle soetamine tähendaks teistele üle kümne tuhande eurost väljaminekut.

KOMMENTAAR

Tauno Säälik, Tartu liikluspolitseinik:

Kontrollide käigus on politsei küll üksikutel kordadel pidanud juhtima tähelepanu näiteks registreerimismärkide ja ka tulede paigutusele ning nähtavusele, kuid massilist probleemi mootorrataste tehnilise seisundiga ei ole täheldatud.

Politsei hinnangul on rattapark muutunud aina nüüdisaegsemaks ning liikluses osaletakse valdavalt väga korralike kaherattalistega. Ka liiklusõnnetustes, kus osaleb mootorrattur, ei ole nähtav probleem olnud sõiduvahendi tehniline seisukord, vaid enamikul juhtudel ikkagi tähelepanematus ning sõidukiiruse ja/või läheneva mootorratturi nähtavus teistele liiklejatele.

KOMMENTAAR

Andres Peerna, Profdiagnostik/ Tehnoülevaatus.ee juhatuse liige:

Eestis on turg liiga väike, et mootorratastele spetsiaalseid piduristende osta, need maksavad üle 10 000 euro. Meil on need aga olemas ja tänu sellele tulevad siia tsiklistid, kes tahavad päriselt pidureid kontrollida.

Teisalt tulevad ka need, kes kardavad, et nende tsikkel aetakse mujal ümber. Mootorratturite puhul on tuntav, et ei käida ainult templi pärast, oodatakse ka reaalseid mõõtmisi. Kordusülevaatuste protsent ongi tekkinud sellest, et me teeme eeskirjade nõudlikkuse ja põhjalikkusega ülevaatusi.

Samas ülevaatus ei ole ka asi, millega üle võlli minna. Teenuse kvaliteediprobleemi kohati on, aga lahendus ei ole ainult käeraudades. Mõned normatiivid on üle võlli keeratud. Näiteks kui tsiklil puudub tagahelkur, loetakse see ohtlikuks veaks, olgugi et tuli on olemas. Inimene võiks ise mõista, et asi ei ole ainult templis, vaid et masinal oleksid päriselt n-ö liigesed korras. Seega, hea tsikli-omanik, ära narri ennast, tee ring ümber masina ja veendu, et tuled on korras, ja sa ei raiska oma aega kordusülevaatusele.

Tartu Postimehe fotograafil jäi mootorrattale ülevaatus saamata
Kristjan Teedema (vasakul) tsikli ülevaatusel nägi ülevaataja Marco Miil juba vaatlusel, et üks piduriketas on liiga kulunud.

Tartu Postimehe fotograaf Kristjan Teedemal lasus parasjagu iga-aastane kohustus oma kaherattalise sõbraga ülevaatusele minna ning nii võttis ta kursi Tartus Catweesi ülevaatuspunkti. Eelmisel hooajal ei kogunenud Teedemal sõidukilomeetreid sugugi palju, vaid üle paarisaja, kuid ka sellest vähesest piisas ülevaatusel põrumiseks.

Catweesis on Teedema tsikliga ülevaatusel käinud mitu aastat ning senini selle läbimisega probleeme pole olnud. Masin on tal Yamaha XJ 600S, millel võimsust 25 kW. Teedema sõnul on 1994. aasta tsikkel ikka hoolt vajanud ning seejuures ongi ta peatselt eesootavatest muredest ülevaatusel aimu saanud.

Sel korral sai aga juba ülevaatuspunkti sisse sõites selgeks, et on vaja tulla kordusülevaatusele: mootorratta karburaatori vahelt tilkus kütust. See tähendas, et tehnoülevaatuse andmebaasis kuvab nüüd «Saasted» punaselt, sest «mistahes vedelikuleke võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale».

Siiski sai sõiduki kontroll jätkuda, sest mootorratast käima panema ei pidanud. Ülevaataja Marco Miil alustas ülevaatust vaatlusega ning pööras üsna pea tähelepanu tagumisele pidurikettale. Selle paksust mõõtes selgus, et ketas on kulunud alla miinimumpiiri. Ka pidurdusjõu mõõtmine näitas, et see on katkendlik ja seetõttu on suurem oht mootorratta viskumiseks. Ka see tähendas punast märget andmebaasi ning kokkuvõttes sai Teedema kaks kuud kehtiva ülevaatuse, mille jooksul tuleb tal vead likvideerida.

Küsides Miililt, mis on Catweesis üldse peamised põhjused, miks mootorrattal korraline ülevaatus läbimata jääb, tõstis ta esmalt esile rehvid. «Vaadatakse küll, et on kulunud, aga vist ei märgata, kui viimane vint juba kulunud on,» sõnas ta.

Ka pidavat paljudel olema probleeme lihtsa hooletusega, näiteks mõni pirn ei tööta. Seetõttu on ülevaatuspunktis varupirnid ning nii saab selle pisivea kohapeal eemaldada.

Kuid kas muret teevad ka liialt lärmakad sõidukid? Miil sõnas, et müra korral ei võeta jutulegi, vaid palutakse esmalt sellest vabaneda. HENN UUETOA

Et Kristjan Teedema kaherattalise tagumine piduriketas vajab vahetamist, näitas pidurdusjõu mõõtmine. Sakiline joon näitab, et pidurdusjõud on ebaühtlane ja seetõttu suurem oht mootorratta viskumisele.
Seevastu esimese ratta piduriketas on vähem kulunud ning pidurdusjõud märksa ühtlasem.
Kommentaarid (1)

Märksõnad

Tagasi üles