/nginx/o/2022/05/27/14581890t1h2ef4.jpg)
Ropka ja Karlova piiril töötav pakkematerjalitootja Estiko-Plastar esitles oma Tehase tänava tootmishoones uut tehnikat ja keskkonnasäästlikumaid lahendusi, nende hulgas ümbertöödeldavast taastuvast toormest vaakumkotti.
Uutesse seadmetesse investeerib ettevõte kokku 2,4 miljonit eurot.
Värsked tooted
Ettevõtte tooteportfelli kuulub nüüd kolme sorti vaakumkotte. Kõige lihtsam neist on kahest küljest keevitatud põhjavoldita sulguriga kott, mis ise püsti ei seisa. Püstiseisvaid põhjavoldiga kotte toodab kaks liini, ühest väljuvad sulguriga, teisest korgiga variandid.
/nginx/o/2022/05/27/14581914t1hd9cf.png)
Kõik need pakendid on tarbijale tuttavad, seesugustesse sulguriga kottidesse pakib näiteks Kalev oma šokolaadis pähkleid ja marju, korgiga kottides on aga näiteks Salvesti väiksed smuutid. Ehk oleks viimasel põhjust nüüd kohaliku tootjaga käed lüüa? Läbirääkimised igatahes käivad.
Värsket toodangut said Salvesti esindajad ka teisipäevasel esitlusel oma silmaga näha. Kohal olid veel Estiko grupi nõukogu esimees Neinar Seli ja juhatuse esimees Kristo Seli, samuti linnapea Urmas Klaas ja abilinnapea Raimond Tamm, kes töötas samas ettevõttes 2008. aastani tootmisjuhina.
Estiko tootearendusspetsialist Tõnis Paara tõstis esile, et uute vaakumpakendite eelis on vastupidavus ja vormi püsivus ning materjali nende tegemiseks kulub vähem. Lisaks on kottide materjali integreeritud Digimarci tähis, mis aitab pakkematerjali hõlpsamini tuvastada ja seejärel sortida.
Selliste pouch-tüüpi kottide CO₂ jalajälg on umbes 10 grammi heidet 100 grammi toote kohta. See on kaks korda väiksem kui plastpudelil ja lausa seitse korda väiksem kui klaaspudelil.
Estiko-Plastari juhataja Meelis Jürgens mainis kohtumisel, et pakenditootjate püüdlused jätkusuutlikuma tootmise poole on suuresti seotud Euroopa Komisjoni direktiiviga muuta kõik Euroopa Liidu turul olevad pakendid 2030. aastaks korduskasutatavaks või võtta need ringlusse majanduslikult tasuval viisil.
Uus trükimasin
Selleks on Estiko-Plastaris suurendatud ümbertöötamise võimalusi ning soetatud uut tehnikat, sealhulgas uue tehnoloogiaga trükimasin. Tootmisjuht Kristjan Meistri sõnul pärineb konkreetne masin Hispaaniast, aga tootmises kasutatakse ka Saksa toodangut.
Estiko-Plastari rohetehnoloogiate kasutuselevõttu rahastab osalt – 2,4 miljonist eurost ligi 30 protsendi ehk 700 000 euro ulatuses – Norra finantsmehhanism Norway Grants koostöös ettevõtluse arendamise sihtasutusega.