Tartus jagasid seitsme riigi esindajad reservarmee kogemusi

Norra, Lõuna-Korea, Šveitsi, Iisraeli, Soome, Gruusia ja Ukraina esindajad jagasid oma kogemusi ja praktikaid ajateenistuse ning reservarmee organiseerimisel. Foto: Margus Ansu

Eile toimus Tartus kaitseväe akadeemias esimest krda Eestis reservvägede foorum, kus arutati reservarmee toimimist ja praktikaid teistes riikides.

Foorumil tutvustasid ajateenistuse ja reservarmee kontseptsiooni oma riikides Norra, Lõuna-Korea, Šveitsi, Iisraeli, Soome, Gruusia ja Ukraina esindajad.

«Rõõm on näha, et kõik olulised partnerriigid, kus kaitsevägi on samuti üles ehitatud reservarmee põhimõttel, said tulla ja osaleda sellel üritusel. Eriti oluliseks pean kindlasti Ukraina esinemist, kes jagas vahetuid kogemusi reservarmee tugevustest,» ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel.

«Teiste riikide kogemuste kuulamine on alati hea, et saada juurde ideid ja mõtteid oma ajateenistuse ja reservarmee veelgi paremaks muutmiseks,» lisas Abel. 

Reservvägede foorumil osalejad nõustusid, et sellist kogemuste vahetamist on kindlasti vaja ning kavas on jätkata edaspidigi regulaarseid kohtumisi.

Eesti riigikaitse tugineb reservarmee mudelile, mis tähendab, et riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused. Reservarmee on väheste ressurssidega riigile sobivaim ja ökonoomseim riigikaitsevorm.

Eesti on välja õpetanud üle 70 000 reservväelase ja neist ligi 25 000 on määratud kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri. Reservväelaste teadmisi ja õpitut kontrollitakse regulaarsete õppekogunemistega.

Nii on toimas ka sel aastal 16. maist 3. juunini taasiseseisvunud Eesti üks suurimaid sõjalisi õppuseid Siil. Õppusel harjutavad Eesti kaitsmist ligi 15 000 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit. Õppuse põhieesmärk on kontrollida rahvusvahelises raamistikus kaitseväe lahinguvalmidust ja ohustsenaariumile reageerimise võimet.