Skip to footer
Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Lastega sõjast rääkides tuleb olla aus

Ajaloolane Jaak Juske ja psühholoog Kätlin Konstabel tõdesid raamatu «Ukraina – palju kannatanud vapper maa» esitlusel Rahva Raamatus, et kõige hullem on see, kui lapsele midagi ei räägita, olgu teemaks kasvõi sõda.

Venemaa sõda Ukrainas on kestnud juba kolm kuud, mille vältel on segased emotsioonid ja teadmatus kerged tekkima ka täiskasvanuil, rääkimata siis lastest, kellele on maailmas kõik uus. Kuidas aga lapsele seletada, et maailmas on inimesi, kellele on oma võimu kehtestamine olulisem kui hea läbisaamine naabritega?

Sellest rääkisid esmaspäeva õhtul Tasku keskuse Rahva Raamatu kaupluses psühholoog Kätlin Konstabel ja raamatut «Ukraina – kannatanud vapper maa» esitlenud autor Jaak Juske.

Laps tajub pingeid

Vajadus selle raamatu järele tekkis ajaloolase Juske sõnul tänu lastele ja nende õpetajatele, kellel oli ühtäkki Ukraina kohta palju küsimusi. Kui täiskasvanu suudab infot enda jaoks lahti mõtestada, siis lapsel seda võimet ei ole ja tal on veelgi raskem toimuvast aru saada. «Kõige hullem on see, kui asjadest ei räägita. Laps tajub koduseid pingeid väga hästi ja kui vanemad talle oma murede põhjusi ei selgita, on lapsel väga raske toimuvast adekvaatset pilti näha,» põhjendas autor.

Venemaa president Vladimir Putin on võrreldav koolikiusajaga, kes püüab jõudu näidates leida mõttekaaslasi, kellega endast väiksemaid kiusata. «Sellistel puhkudel ei lasu süü ainult kiusajal, oma panuse annavad kõik, kes kiusamist vaikides pealt vaatavad,» rääkis psühholoog Kätlin Konstabel. Ta lisas, et ehkki sõja alguspäevil räägiti sellest, kuidas Ukrainale kallaletungi alustas ennekõike idanaabrite president käputäie poolehoidjatega, on nüüdseks näha probleemi laiaulatuslikkus.

Sellistel puhkudel ei lasu süü ainult kiusajal, vaid oma panuse annavad kõik, kes seda kiusamist vaikides pealt vaatavad, ütles psühholoog Kätlin Konstabel.

Ent millises vanuses lastele võib juba näidata materjali Ukrainas toimuvast? «Teismelistele võib taolisi videoid juba näidata, sest ka neil on vaja teada, et nii jubedad asjad toimuvad praegu samasuguste inimestega nagu meie. Ei tohi teha nägu, et see on kauge asi, mis meisse ei puutu,» selgitas Konstabel. Väikelastele sellised videod siiski kohased pole.

Tuleb rääkida

Igal lapsevanemal on võimalik oma lastele praegu Ukrainas toimuvat selgitada ning rääkida lugusid sellest, kust, millal ja kuidas said alguse Venemaa ja Ukraina riik ning millised valitsejad neis ajaloo vältel on olnud.

«Kindlasti peab ka tooma võrdluseks, mis on meil siin praegu teistmoodi, mida teisel pool piiri elavatel inimestel pole,» sõnas Konstabel.

Juske lisas, et oluline on lastele seletada, miks on Eestis hea elada, millised sõbrad meil on ja kes meile vajaduse korral appi tulevad. «Nüüd on üks raamat juures, mis jutustab loo Ukrainast ka väiksemale lugejale arusaadavalt,» märkis ta.

Kommentaarid
Tagasi üles