Mariann Raisma: milline peaks olema Tartu kunstimuuseumi nägu?

Mariann Raisma Foto: Margus Ansu

Suur osa selle aasta Euroopa muuseumiauhindade võitjatest tegeleb inimeste õnnega selles keerulises maailmas, kus me elame.

Paari nädala eest tunnustati Tartus Euroopa parimaid muuseume. Euroopa aasta muuseumiauhindade (EMYA) ürituse raames toimunud konverentsil kõneleti muuseumide olevikust ja tulevikust. See inspireeris küsima, milliseid just nüüd õhus olevaid ideid võiks kasutada Tartu kunstimuuseumi arendamisel – on ju südalinna kultuurikeskuse ruumiprogrammi koostamine täies hoos. Alljärgnevalt toon esile mõned silma jäänud mõtted, mida saaks kasutada kunstimuuseumi ja miks mitte ka teiste praegu arendatavate muuseumide puhul.

Mitte millest, vaid kellele. Põhimõte «mitte millest, vaid kellele» on muuseumimaailma viimaste aastakümnete üks kõige olulisemaid muutusi. Selleks et seda muutust mõista, tuleb kõigepealt liikuda ajas veidi enam kui sajand tagasi. Siis toimus muuseumides väga oluline murrang – muuseumid hakkasid spetsialiseeruma. Üldiste, kõikehõlmavate suurte asutuste asemel hakati looma eri teemadele loodud muuseume – muuseumid mingi piirkonna või mingi ajastu maalikunstile, tarbekunstile, autodele, arheoloogiale, astronoomiale jne.