Uuring: siiras suhtlus ning emotsionaalne tugi on patsiendile olulisem kui füüsiline keskkond

Uuringu ajendiks oli patsiendisõbralikkuse eesmärk. Foto: Evelin Lumi

Tartu Ülikooli Kliinikum viis märtsis ja aprillis koos rakendusliku antropoloogia keskusega läbi patsiendi raviteekonna tervikkogemuse uuringu. Intervjuudest patsientidega selgus, et kõige enam sõltub nende ravikogemus suhtlusest arsti ja teiste tervishoiutöötajatega. Hea ja siiras suhtlus ning emotsionaalne tugi on inimestele olulisem kui füüsiline keskkond, märkis antropoloog Karina Vabson.

Uuring keskendus patsienditeekonna erinevatele etappidele ning aitas välja tuua inimeste jaoks kõige olulisemad teemad.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul oli üheks uuringu läbiviimise ajendiks kliinikumi arengukavas sõnastatud patsiendisõbralikkuse eesmärk. «Selleks, et olla Eesti kõige patsiendisõbralikum haigla, vajame patsientide ja nende lähedaste vahetuid kogemusi tervishoiuteenustega, samuti mõistmist, milline on patsiendisõbralik haigla patsiendi vaates,» ütles Ilona Pastarus.

Uuringusse olid kaasatud nii ambulatoorsel kui ka statsionaarsel ravil viibivad patsiendid. «Lisaks ankeetküsitlustele toimusid paikvaatlused kliinikumi L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 1a hoonetes, samuti viidi patsientide ja nende saatjatega läbi lühi- ja süvaintervjuusid ning patsientidel paluti täita kogemuspäevikuid,» tutvustas õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Kliinikumi patsientide seas läbi viidud kvalitatiivne kogemusuuring oli Eesti haiglates esmakordne. «Raviprotsessi efektiivsemaks muutmiseks, mis tagab ka patsiendisõbralikkuse, on vaja analüüsida hetkeolukorda ehk inimeste kogemusi ja ootusi haigla suhtes. Hetkeolukorra kaardistamine oli vajalik, et seada, planeerida ja samm-sammult ellu viia inimesekesksusest lähtuvaid muutusi. Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uuringu tulemusena mõistab kliinikum paremini oma patsiente ning nende raviteenuse tervikkogemust. See aitab määrata fookust ja leida uusi suundi ning seada väiksemaid eesmärke, et olla Eesti kõige patsiendisõbralikum haigla,» selgitas Karina Vabson.

Raviteekonnal kaardistati patsientide mõtted ja kogemused kliinikumi ruumilisest keskkonnast tervikuna – haiglasse saabumine, seal orienteerumine ja ootamine, lastele ja erivajadustega inimestele mõeldud lahendused. Ühtlasi küsiti inimsuhete ja kommunikatsiooni kohta, pidades silmas külastuseelset kommunikatsiooni, vastuvõtul jagatavat infot ja suhtlust, tervishoiuteenuse järgset või visiitide vahelist kommunikatsiooni. Statsionaarsel ravil viibivate patsientide kaudu kaardistati lisaks haiglas osutatavale ravile igapäevaseid ja inimlikke detaile – hoolimine, uni, toit, enesehoolitsus, vaba aeg ja liikumisvõimalused ning haiglast lahkumine.

Kuigi uuring tõi välja, et haigla füüsiline keskkond ei ole nii tähtis võrreldes ravi kvaliteedi ning ka näiteks haigla personali suhtlusstiili ja selgitusvõimega, mõjutab keskkond siiski oluliselt patsientide kogemust diagnoosi saamise, protseduuride ja ravi vältel. Patsientide hinnangul on nad kliinikumi füüsilise keskkonnaga rahul.

«Haiglaravil viibivate patsientide puhul on oluline silmas pidada, et neile tulevad kasuks seosed tavapärase eluga, mida saab luua une, toitumise, enese eest hoolitsemise ja teiste harjumuspäraste tegevustega. Patsiendid vajavad kindlust, et nende tunnete ja vajaduste eest hoolitsetakse ning igasse inimesse suhtutakse kui isiksusse,» lausus samuti uuringumeeskonda kuulunud antropoloog Helleka Koppel.

Ilona Pastarus selgitas, et uuringu tulemusel on patsientide kogemused ja ootused paremini teadvustatud, mis võimaldab igapäevases haiglatöös neid teadmisi ka rakendada. Näiteks selge meeldetuletussüsteem koos juhistega nii ravi eel kui järel, broneerimisvõimaluste laiendamine, maja- ja parkimisinfo täiendamine, külastusinfo korrastamine, ootealade patsiendisõbralikumaks muutmine pidades silmas ka väikesi patsiente ning erivajadusega inimesi, toidu-, liikumis- ja vaba aja veetmise võimaluste avardamine.

«Teame, et patsiendid on rahul kliinikumis pakutava kvaliteetse ravi ning töötajate professionaalsusega. Nüüd on meil võimalus erialasele pädevusele lisada senisest konkreetsem patsiendisõbralikkuse mõõde, et patsiendid tunneksid end kliinikumis turvaliselt, hoitult, inimlikult,» ütles Pastarus.