E, 3.10.2022

Repressioonide eakas uurija avaldas uue teose

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Repressioonide eakas uurija avaldas uue teose
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hilda Sabbo (92) näitab oma kodumaja ees uusimat enda koostatud raamatut.
Hilda Sabbo (92) näitab oma kodumaja ees uusimat enda koostatud raamatut. Foto: Raimu Hanson

Hiljuti helistas Tartu Postimehe toimetusse tallinlanna Hilda Sabbo. Ta on küll koolitatud velsker ja töötanud kogu elu meditsiinis, aastail 1952–1963 ka Elva haiglas velskrina ja täitnud seal üksiti pediaatri kohustusi, kuid teise elutöö tegi ta nõukogude repressiivorganite kuritegude uurimisel. Nüüd, veidi enne oma 92. sünnipäeva, teatas ta, et sai trükikojast järjekordse sellel teemal enda koostatud raamatu.

Pealkirja «Venemaa eestlased XX sajandil» alla on ta koondanud eesti- ja venekeelseid mitmel pool ilmunud artikleid ning dokumente. Nendes ilmneb Venemaal ja ka Krasnodari krais tema sünnikohas elanud eestlaste hävitamise lugu.

Eestlaste hävitamine

Peatähelepanu on stalinliku suure terrori aastad 1936–1938. Hilda (või Gilda, nagu on passis) Sabbo uusima raamatu kaante vahel on ka dokumentaalset lugemist näiteks eestlaste evakueerimisest Loode-Venemaalt aastail 1942, 1943 ja 1944 ning kommunistide genotsiidikuritegudest Eestis 25. märtsil 1949.

Hilda Sabbo, «Venemaa eestlased XX sajandil», toimetanud Peep Varju, 2022, 440 lk.
Hilda Sabbo, «Venemaa eestlased XX sajandil», toimetanud Peep Varju, 2022, 440 lk. Foto: Repro

See ei ole tema esimene trükis ilmunud teos. «Oma raamatutes olen püüdnud edasi anda meie rahva lugu,» kirjutab ta järelsõnas. «Laual on kaheteistkümnes käsikiri koos dokumentidega minu sarjast «Võimatu vaikida».»

Sabbo märgib, et ta on aastakümneid kestnud uurimistööga selgusele jõudnud, mis ja kus arhiivis Venemaal ja Eestis talle huvi pakkuvad dokumendid asuvad. «Paljusid neist õnnestus mul Eestist esimesena leida nii Moskvast, Krasnodarist ja ka teistest Venemaa arhiividest, sest sain olla õigel ajal õiges kohas,» lisab ta.

Õige aeg, õige koht

Hilda Sabbol õnnestus kohtuda õigete ja vajalike inimestega. «See oli aeg, kui salastatud dokumentidelt võeti maha salastamise pitser, kui Eestis sõlmiti leping Vene Föderatsiooni peaarhivaari Rudolf Pihhojaga vastastikuks arhiivide koostööks,» meenutab ta.

Hilda Sabbo laskis Nõukogude Liidu õigusjärglase Vene Föderatsiooni arhiivides teha koopiaid eestlaste represseerimist tõendavatest dokumentidest, mis on talletatud rohkem kui 10 000 säilikus. Nendel põhinebki tema seitsmeköiteline raamatusari «Võimatu vaikida».

Sarja alusmaterjali säilitatakse Eesti rahvusraamatukogus. Osa dokumente ilmus nüüd värskes, 440-leheküljelises raamatus «Venemaa eestlased XX sajandil».

Märksõnad
Tagasi üles