Erle Nõmm: Tartu – valgustunute linn

Erle Nõmm Foto: Erakogu

Mind on päris pikka aega painanud tunne, et elu Tartus on muutumas följetoniks. Õnneks olen nüüd oma kahtlustest prii.

Kunagi arvasin ekslikult, et suur osa probleeme on saanud alguse ebaõnnestunud haldusreformist ja kehvast linnaplaneerimisest, mis on süvendanud valglinnastumist. Tundus, et viimase paugu pani kahjuks liitumine kliimaneutraalsuse programmiga, mille idee on igati teretulnud, aga teostus paraku kiirustav ja küündimatu: keelame ära, sulgeme, likvideerime, tekitame ebamugavusi ja ummikuid, eksperimenteerime jms läbimõeldud ja terviklike lahenduste vastandina.

Küündimatust pidi ilmselt pisut leevendama rahva kaasamine kliimanõukokku, mille suunised tuli sõnastada nii, et «ka ema aru saaks». Psühhoanalüütiliselt oli muidugi huvitav, et just ema peetakse alati kõige suuremaks totukeseks, aga olgu pealegi.