Professor Kaido Tammeveski räägib inauguratsiooniloengul vesinikust ja kütuseelementidest

Professor Kaido Tammeveski sõnul on tähtis suurendada seadmete töökindlust ja alandada nende hinda, et muuta need konkurentsivõimelisemaks. Foto: Viivi Järve

Teisipäeval, 24. mail kell 16.15 peab Tartu ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu «Vesinik ja kütuseelemendid».

Vesinikutehnoloogiate temaatika on leidnud viimastel aastatel üha laiemat kõlapinda, kuna kliimaprobleemide ühe lahendusena nähakse süsinikupõhise energiamajanduse järkjärgulist asendamist vesinikupõhisega. Euroopa Liit on vastu võtnud vesinikustrateegia, et kiirendada taastuvenergia tootmist ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Ka Eestis on mitu omavalitsust, kes soovivad vähendada vesinikutehnoloogia abil oma keskkonnajalajälge ja on kaasanud selle saavutamiseks partnerina Tartu ülikooli.

Inauguratsiooniloengu esimeses osas käsitleb Kaido Tammeveski vesinikumajanduse olulisi aspekte – eelkõige vesiniku tootmist, hoiustamist, transporti ja kasutamist – ning vaeb elektrolüüsiseadmete võimalusi ja arenduse kitsaskohti. Loengu teises osas puudutatakse kütuseelemente, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks, ilma et sellega kaasneks keskkonna saastumist, sest ainus kõrvalsaadus on veeaur. Kütuseelemente kasutatakse aina enam transpordivahendites ja vesinikkütusel töötavad sõiduautod on juba turul, ehkki need on märksa kallimad kui akutoitel sõidukid. Tammeveski sõnul on kütuseelemente perspektiivikas kasutada ühissõidukites, näiteks bussides ja rongides.

«Keskkonnahoidlikku vesinikku saadakse vee elektrolüüsil taastuvenergia abil, kuid selline vesinik on praegu veel kallis ja moodustab vaid neli protsenti vesinikutoodangust. Sellegipoolest mängib nii roheline vesinik kui ka kütuseelemendid vesinikumajandusele üleminekul tähtsat rolli,» selgitas Tammeveski.

Madalatemperatuursete kütuseelementide alal on viimasel kümnendil teadus- ja arendustegevuse oluline suund olnud kallite väärismetallkatalüsaatorite asendamine odavamate materjalidega. «Tähtis on suurendada seadmete töökindlust ja alandada nende hinda, et muuta need konkurentsivõimelisemaks,» leidis professor Tammeveski. Üks tema teadustöö suundi on välja selgitada eri tegurite mõju mitteväärismetallkatalüsaatorite elektrokatalüütilisele aktiivsusele hapniku redutseerumisel, mida vaadeldakse uurimisrühmas valmistatud ja analüüsitud katalüsaatormaterjalide näitel.

Kaido Tammeveski on lõpetanud Tartu ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemia eriala 1989. aastal ja kaitsnud 1998. aastal keemia alal doktoritööd. Aastatel 1999–2000 oli ta järeldoktor Liverpooli ülikoolis, seejärel on ta töötanud kolloid- ja keskkonnakeemia kaasprofessorina ning alates 2001. aastast on ta kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli juhataja Tartu ülikoolis. 1. novembrist 2021 on Kaido Tammeveski keemia instituudis kolloid- ja keskkonnakeemia professor.

Tammeveski kuulub Eesti keemiaseltsi ning on alates 2010. aastast rahvusvahelise elektrokeemiaühingu ja USAs asuva elektrokeemiaseltsi liige.

Loengut saab jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.