Erje Mettas: sularahateenus koondub kaubandusse

Erje Mettas Foto: Kristiina Männik

Ettevõtetele, kes sularahaga iga päev ei tegele, on selle käitlemine järjest keerulisem ja kallim. Sellel on kaks põhjust. Ühelt poolt väheneb nõudlus sularaha järele ja sularahaga tehtud maksete osakaal. Teisalt on karmistunud sularaha päritolu kontrolli ja rahapesu tõkestamise reeglid. Et sularahateenused maal päris ei kaoks, pakuvad lahendust kogukonnapoed.

Sel kevadel ilmus artikkel sellest, et riigi postifirma kergitas postkontoris sularaha sissemaksete hinna kümnekordseks, põhjendades hinnatõusu protsessi keerukuse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud lisariskide maandamisega. Postipunktis oma kommunaalmakseid tasuval eakal inimesel ei jäänud muud üle kui hinnatõusuga leppida, sest pangakontorid on enamikus maapiirkondades suletud ja internetipanka ta ei kasuta. Ka väikeettevõtjad ja korteriühistud peavad aeg-ajalt sularahas arveldama.

Statistika kinnitab, et sularahateenuste kasutamine üha väheneb. 2020. aasta neljandas kvartalis väljastas Eesti Pank ringlusse üle 317 miljoni euro väärtuses pangatähti, aasta hiljem oli neljandas kvartalis summa langenud 241 miljoni eurole. 2008. aasta lõpus oli Eestis üle tuhande sularahaautomaadi, 2021. aasta lõpus oli kasutuses vaid 696, neist alla kolmandiku on sissemakse võimalusega.

Tunamullu tehti üle 27 miljoni sularaha väljavõtu tehingu. Mullu vähenes tehingute arv kahe miljoni võrra, aga korraga väljavõetav summa kasvab: tänavu veebruaris oli see rekordtasemel, keskmiselt 170 eurot tehingu kohta. Samal ajal sularaha väljavõtmise tehingute vähenemisega kasvab kaardimaksete arv: 2020. aastal maksti kaardiga 325 miljonil korral, 2021. aastal juba enam kui 338 miljonil korral.

Samal ajal sularaha väljavõtmise tehingute vähenemisega kasvab kaardimakse­te arv.

Kuigi sularahateenuste osakaal väheneb iga aastaga, pole sularaha kusagile kadunud. Et sularaha kättesaadavus säiliks ja väiksemateski asulates saaks sularaha välja võtta ja ka arvele panna, tuleb vaadata sinna, kus sularaha nagunii ringleb ehk kaubandusse. Eesti suurimat sularahavõrgustikku pakub Coop Pank, kes tõi esimesena Eestis sularahateenuse poekassadesse. 330 Coopi poes üle maa on kokku tuhatkond pangaautomaadi funktsiooniga poekassat, kus saab nii sularaha välja võtta kui ka arvele panna. Kauplusekassad toimivad nagu sularahaautomaadid, kus klient sisestab raha väljavõtmiseks või arvele kandmiseks oma pangakaardi terminali.

Kuigi sularahaautomaatide hulk on aastatega vähenenud, hindavad ligi pooled Eesti inimesed, et viimasel kolmel aastal ei ole sularaha kättesaadavus muutunud, selgus Eesti Panga eelmisel aastal tellitud maksekäitumise uuringust. 13 protsenti vastanuist leidis, et sularaha kättesaadavus on paranenud, ja 21 protsenti arvas, et see on halvenenud.

Uuringu järgi on vähemalt kümne kilomeetri raadiuses võimalik sularaha välja võtta pea kõigil Eesti elanikel. Väiksemate asulate elanikel piisab poes või tanklas käigust ja pole enam tarvis sõita mõnda suuremasse linna pangaautomaadi juurde. Suvistel Eesti ringreisidel tasub seda meeles pidada.