Võidujooks kliima nimel ühendab Tartut, Lissaboni ja Reykjavikki

Meie ees, teised järel ja vastupidi. Annelinnas proovitakse peagi järele uus paneelmajade rekonstrueerimise tehnoloogia, mida edaspidi saavad üle võtta ka teised linnad. Sellisteks katsetusteks on edaspidi võimalik ka Euroopa Komisjonilt raha saada. Foto: Kristjan Teedema

Hiljuti said tartlased teada, et nende kodulinn on valitud aastaks 2030 kliimaneutraalseks pürgivate Euroopa linnade sekka. Algatusega soovis liituda 377 linna, millest Euroopa Komisjon valis välja sada üle kogu euroliidu ja veel 12 teistest Euroopa riikidest.

Välja valitud sada linna peaksid olema suunanäitajad ning kohad, kus katsetatakse uusi lahendusi, mida kõik ülejäänud Euroopa linnad saavad edaspidi kergema vaevaga üle võtta. Sest pääsu pole kellelgi, seatud on siht, et aastaks 2050 peab kliimaneutraalne olema kogu Euroopa.

Kas saja kliimaneutraalseks pürgiva linna nimekiri on dokument dokumentide kuhjas või märk senisest läbimõeldumast ja tulemuslikumast rohepöördest, selgitasid Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asedirektor Signe Ratso ning Tartu linnavalitsuse kliimaspetsialist Kaspar Alev, kes oli ülikoolilinna kandideerimise üks eestvedaja.