K, 18.05.2022

MEENUTUSTE SARI ⟩ Irja Lutsar: Koroonaviiruse raskeim periood. Miks haiglad ägasid ülekoormusest?

Irja Lutsar
, viroloogiaprofessor, teadusnõukoja juht 2020-2021
Irja Lutsar: Koroonaviiruse raskeim periood. Miks haiglad ägasid ülekoormusest?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Lii Ranniku

Koroonaviiruse kaks kurvilist aastat: mida oleme õppinud ja mis ootab ees. Sarja 10. osa.

Kõige raskem aeg kogu pandeemia jooksul oli 2021. aasta kevadtalv, mil langes kokku palju ebasoodsaid asjaolusid. Esimese laine ajal oli tänu lockdownile koroonaviirus kontrolli all hoitud, kuid enamik inimesi olid seetõttu koroonaviiruse suhtes sama vastuvõtlikud kui 2020 kevadel. Polnudki ime, et nakatumine hakkas koos ilmade jahenemise ja inimeste tubaste tegemiste juurde koondumisega kasvama. Kuigi mõningad piirangud kehtestati – suunati koolid varem vaheajale, suleti Harjumaa ja Ida-Virumaa meelelahutus –, viiruse levik märgatavalt ei pidurdunud. Nakatumise kese kandus Põhja-Eestisse.

Inglismaal tekkis uus alfaviiruse variant 2020. aasta lõpus. See oli esimene märk viiruse kiirest muteerumisest ja see variant levis vähemalt 1,5 korda senisest kiiremini. Eesti lõpetas kohe otselennud Inglismaale, ent sellest polnud suurt kasu, sest jõulude ajal leidsid inimesed ikka võimaluse koju tulla. Hiljem on korduvalt näidatud, et otselendude sulgemine on mõttetu ja tekitab üksnes segadust, mis kuigivõrd ei takista uutel viirustel levida. Siiski katsetati seda edutult ikka ja jälle, viimati siis, kui ilmus omikrontüvi.

Märksõnad
Tagasi üles