/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Vene vastlate puhul Kallastel korraldatud rahvapeolt «Karakatitsa 2012» käis laupäeval tõenäoliselt läbi paar-kolm korda rohkem rahvast, kui on linnakeses elanikke.
Kallastel peeti taas jääsõidukite pidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksa aastat tagasi esimest korda korraldatud üritusele nime andnud karakatte, eestipäraselt kummijukudeks hüütavaid masinaid oli uudistamiseks kohale aetud mitukümmend. Enamik suurtel õhukummidel liikuvaist uppumatuist järvesõidukeist on tänaseks sõiduautokeredel, mõned aga, nagu olid esimesed kummijukud mõniteist aastat tagasi, on mootorrattaraamil ning kolmerattalised.
Veel võis üritusel jälgida kaluri ja masinaehitaja Andres-Andrei Hansmani uut kahemootorilist hõljukit. Kalleim müügiks pakutud karakatt maksis 8000 eurot.
Praost lauluga üle
Üheksandat korda korraldatud Kallaste rahvapeole nime andnud karakatte, eestipäraselt kummijukudeks hüütavaid hiigelratastega järvesõidukeid, ei paista ametlikuks avamisajaks kuulutatud keskpäeval veel kusagilt.
Linnakese keskväljakule kostab aga Peipsi nõlva alt undamist, mis paneb kõigi meeste jalad omaniku tahtest sõltumata järve poole tõttama.
Seal teeb lumetolmu keerutades kaari kalur Andres-Andrei Hansmani ehitatud kahemootoriline hõljuk. See on tal nüüd palju paremini välja kukkunud, kui mitu aastat tagasi valminud esimene masin, kommenteerib vaatemängu kohalik asjatundja.
Hõljuki puuduseks karakattide ees olevat, et koheva lume korral keerutab see lumetolmu ise oma mootori õhukanaleisse ja ajab need umbe. Samas, karakat jääb lahvandusse sattudes küll tänu pirakaile rehvidele hulpima, hõljuk põrutab aga igast praost lauluga üle.
Kui kell kukub veerand üks, tõmbab keskväljakule valguv karakattide rivi rahvast tühjaks nii laada kui kõik nurgatagused. Algselt mootorrattaraamile ehitatud kolmerattalistest liikuritest on saanud peamiselt neljarattalised, sekka mõni kolakam isegi kuuerattaline. Uhkelt lehvivad mitmel tahavaatepeeglite küljes Kallaste sini-kollasetriibulised lipud.
Karakat 8000 euroga
Üksteise võidu piiksatavad mobiiltelefonid ning valmivad lugematud videod. Erilise huvi objektiks saab Datsuni keret kandev kummijuku, mille küljele on kalur Mihhail Opikov monteerinud hiigelpuuri.
Opikovi kinnitusel teeb see poole meetri paksusse jäässe 40-sentimeetrise läbimõõduga augu, mille kaudu võrke jää alla lasta, umbes poole minutiga. Varem tegi Opikov seda tööd kas käsipuuri ja tuuraga või ainult tuuraga.
Lümati külast karakatte uudistama tulnud hobimasinaehitaja Alo Vadi, kes pani mullu oma kätega kokku uue lumelükkamistraktori, on veidi kriitiline, sest pole viimase kümne aasta jooksul märganud järvesõidukite märkimisväärset tehnoloogilist arengut.
«Põhiliselt on kasutatud UAZi sildu, aga lumes läheb karakati vedu nii raskeks, et murrab poolteljed ära,» teab ta põlve otsas tehtud masinate nõrgimat kohta.
Väikesest viinast tulukese silma saanute pilgud peegeldavad uudishimu ja mõningast umbusku, kui nad loevad hiiglasliku Opeli-karakati aknalt, et see on valminud tänavu ja kauplema saab hakata 8000 eurost.