Aime-Laine Kahk: «Kodu on rahva süda, ema selle hing!»*
/nginx/o/2022/05/05/14530425t1h8bb6.jpg)
Sada aastat tagasi korraldas Helmi Mäelo Uderna koolis esimese emadepäeva.
Peeter Põllu plats Tartus 17. augustil 2015. Kuulsa eestlase mälestuspingi avamine. Pingi plaadil on kiri «Kirjanik, kolme lapse ema, Naiste karskusliidu sekretär, ajakirja Eesti Naine esimene peatoimetaja. Pani 1922. aastal aluse emadepäeva traditsioonile Eestis. Helmi Mäelo (13. IV 1898 Uderna – 17. VII 1978 Stockholm)».
Sellel pidulikul päeval olid kohal Helmi Mäelo tütar Marja oma lastega, Helmi venna Elmari tütar Malle abikaasaga, Helmi noorim vend Kristjan Pett, kes oli siis 100-aastane, Tartu linnapea Urmas Klaas ja siinkirjutaja. Olen seotud Pettide perega alates 1954. aastast, kui olin Uderna 7-klassilises koolis õpetaja ja elasin seitse aastat Helmi Mäelo külalislahkes sünnikodus.
Valehäbi suure pere pärast
Oma autobiograafiliste sugemetega mälestusteraamatus «Talutütar» kirjelda Helmi Mäelo (neiuna Pett) oma kodutalu elu.
Helmi vanemate Mari ja Mihkli peres tuli ilmale 12 last, kusjuures viimast poega Kristjanit sünnitades oli ema Mari juba 48-aastane. Helmi oli pere seitsmes laps. Ta õppis Uderna koolis 1907.–1912. aastal. Ministeeriumikooli eduka lõpetamise järel soovis ta väga edasi õppida, aga Tartus koolitamine nõudis talult suurt kulu.
Lõpuks siiski isa vastuseis murdus ja Helmi asus õppima Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlaste keskkoolis. Kuid muresid jätkus: «Udernas valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi.» («Talutütar»)
Häbi- ja alandustunne järjest lisanduva lastehulga päras saatis Helmit eriti Tartus koolipäevil. Tihti piirdus ta ainult kolme lapse arvuga, kuigi tundis küsimustelehte täites südametunnistuspiina. Ühes vestluses tütarlastekooli inspektrissi Elisabet Luigaga küsis koolijuht Helmi perekonna suurust. Hoolimata häbipunast palgeil ta valetas. Seepeale hüüatas proua Luiga: «Kuhu küll on kadunud meie lasterikkad perekonnad, kui maal nii vähe lapsi sünnib? Mis saab sel moel meie rahvast?» («Talutütar»)
Auvõla tasumine kodukoolis
Arusaamine emaarmastuse suurusest ja ohvrimeelsusest oma laste heaks saabus Helmile ühel maikuu pühapäeval 1921. aastal, kui ta üliõpilasena käis Soomes Viiburi tütarlaste lütseumi kaunil aktusel, kus tunnustati ja austati emasid, kellel oli palju lapsi. Sellest äratundmisest ajendatuna ei saanud Helmi enam rahu ja tundes võlga oma ema ees, otsustas oma kodukülas Uderna koolis korraldada 1922. aasta suvel emadepäeva.
Siinkohal väljavõte «Talutütrest»: «See oli esimene emadepäev Eestis. Mu oma ema võttis sellest sündmusest osa. Juhtisin ta istuma esimeste hulka. Ta põlvedele toetus vend Kristjan, kuna koer Vurr lamas jalgade ees põrandal. Rahvast oli kogunenud etteaimamata palju, ka avatud uste ja akende tagused olid kuulajatega täidetud.»
Kõneleja Helmi rõhutas noorte kohustusi oma ema vastu. Rahvahulk kuulas tema pihtimusi sellest, kuidas ta alles 17-aastasena pärast väikevenna Kristjani sündi mõistis ema suuremeelsust ja tajus oma süütunnet. Paljud nutsid. Mari Petti silmist voolasid pisarad, seekord rõõmupisarad. Ema ja tütar olid leidnud mõistmisesideme.
Nii sai Eestis alguse emadepäeva tähistamine. Laiemas ulatuses peeti meil emadepäeva 3. juunil 1923. Soodsa vastukaja leidmisel otsustati edaspidi seda pidupäeva pidada igal aastal maikuu teisel pühapäeval. Eesti Vabariigis tähistati emadepäeva 1940. aastani, kuid ka sealt edasi okupatsiooniaastatel vaiksel moel. Alates 1989. aasta 14. maist on emadepäev jälle ametlik tähtpäev.
Emadepäevast Eestis möödub tänavu 100 aastat. Tänulikult mõtleme Helmi Mäelole, selle kauni traditsiooni algatajale. Olgu see päev armastuse ja helluse päev. On ju nii armas, kui saad ulatada lilleõied ema sooja pihku, aga kindlasti ei unusta me istuda pingile seal, kus ema magab mulla all. Täname emasid selle eest, et oleme olemas. Läbi aegade on sellel päeval aukohal metsa- ja põllulilled.
Kaunist pidupäeva meile kõigile! Kohtume 8. mail Uderna kooli juures.
* Uderna koolis 1922. aastal peetud esimese emadepäeva moto.