Kääbusvaala luustik on suurim objekt loodusmuuseumi kogudes. Luustiku kinkis muuseumile 1933. aasta septembris Eesti kalalaeva meeskond, kelle võrkudesse jäi vaal heeringapüügi retkel Islandi lähistel. Eksponaat valmis 1940. aastal ja see on välja pandud muuseumi püsinäitusel. Kääbusvaalu elab kõige rohkem arktilistes vetes, kuid neid kohtab ka soojades meredes. Kääbusvaalad kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluvad 5–10 tonni. Väga heade ujujatena võivad nad liikuda kiirusega kuni 30 kilomeetrit tunnis. Ujudes peavad nad iga paari minuti järel tulema veepinnale hingama.
Kääbusvaala luustik on suurim objekt loodusmuuseumi kogudes. Luustiku kinkis muuseumile 1933. aasta septembris Eesti kalalaeva meeskond, kelle võrkudesse jäi vaal heeringapüügi retkel Islandi lähistel. Eksponaat valmis 1940. aastal ja see on välja pandud muuseumi püsinäitusel. Kääbusvaalu elab kõige rohkem arktilistes vetes, kuid neid kohtab ka soojades meredes. Kääbusvaalad kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluvad 5–10 tonni. Väga heade ujujatena võivad nad liikuda kiirusega kuni 30 kilomeetrit tunnis. Ujudes peavad nad iga paari minuti järel tulema veepinnale hingama. Foto: Margus Ansu

Aastasadade jooksul on ülikoolilinnas töötanud mitmeid maailmakuulsaid loodusteadlasi, kes on jätnud endast maha terve muuseumitäie harukordseid eksponaate.

Üle aastasadade on ülikoolilinnas töötanud mitmeid maailmakuulsaid loodusteadlasi, nende seas keemik ja Nobeli auhinna laureaat Wilhelm Ostwald, ja jätnud endast maha terve muuseumitäie harukordseid eksponaate.

Kommentaarid
Copy