VIDEO ⟩ Maarja kiriku kellade puhas kõla sünnib tolmuses töös

Eile ilmus Tartu Postimehes video, milles on näha, kuidas 29. aprillil valati Saksamaal Gescheri linnas asuvas Petit & Gebr Edelbrocki kellavabrikus Ellen Hüeskeri juhtimisel Maarja kirikule neli kella. Need saavad nimeks Usk, Lootus, Armastus ja Rõõm. Kellad jäid pinnasesse paigutatud vormidesse jahtuma. Tänases videos on näha, kuidas kellad vormidest välja võetakse.

Töö on tolmune, viimistlemine võtab aega. Saksamaalt saadetud fotodel on näha vormist välja võetud Rõõm. Selle tooniks on kavandatud b1 ja läbimõõduks 0,86 meetrit, arvestuslikult peaks see kaaluma ligi 370 kilo.

«Hakkan Maarja kiriku tornist lööma täistunde. Minu kõla hoiab tartlaste meeles Luuka evangeeliumi 2:10 värsi: «Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.» See on ka minu peal kirjas,» teatab see kell.

«Veel kannab mu pind noodiridu. Need on pärit J. V. Jannseni laulust «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». Esimest korda lauldi neid sõnu esimesel üldlaulupeol, mis läks teele Maarja kirikust. Hiljem ülenes just see laul Eesti hümniks. Minu kehale on need noodid oma käega kirjutanud helilooja Alo Põldmäe. Tema on ju Maarja kirikuga seotud ka oma loomingu kaudu, sest on kirjutanud meile teose «Maarja kiriku täht». Just meie rahvushümni kolmas salm kinnitab, et Jumal õnnistab Eestit, meie isamaad, igas tema teos. Seda mõelda on suur rõõm.»

Nii Rõõmu kui ka ülejäänud kolme praegu viimistlemisel oleva Maarja kiriku tornikella loo on neile nimede otsimise ja kaunistuste valmimise ajal üles kerkinud märksõnadest kokku pannud Maarja koguduse liige Loone Ots.

Vormist välja võetud ja puhastamata Rõõm. Foto: Silvia Leiaru