Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375

In Memoriam Ain Heinaru

Copy
Ain Heinaru (1943 - 2022) on lahkunud. Ta on olnud värvikas õppejõud, lennukas teadlane ja entusiastlik administraator ning hea kolleeg Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadustöötajaile.
Ain Heinaru (1943 - 2022) on lahkunud. Ta on olnud värvikas õppejõud, lennukas teadlane ja entusiastlik administraator ning hea kolleeg Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadustöötajaile. Foto: Sulev Kuuse

30. aprillil suri 78 aasta vanusena Tartu ülikooli loodusteaduste valdkonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi emeriitprofessor Ain Heinaru (3. oktoober 1943 – 30. aprill 2022).

Kolleegid Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist jäävad teda meenutama värvika õppejõu, lennuka teadlase ja entusiastliku administraatorina ning hea kolleegina.

Ain Heinaru oli üks esimesi teadlasi Tartu ülikoolis, kes hakkas tegelema geneetikaga ja selle tehnoloogiliste rakendustega. Ta lõpetas Tartu ülikooli 1967. aastal bioloogia erialal ning kaitses 1971 geneetikaalase kandidaaditöö, milles uuris antibiootikumiresistentsuse ülekannet bakteritel.

Tundis tarku baktereid

1977. ja 1978. aastal tegi ta teadustööd Šotimaal Edinburghi Ülikoolis, tegeldes biodegradatiivsete plasmiidide geneetika uurimisega mullabakterites, püüdmaks paremini mõista, kuidas nad lagundavad keskkonda saastavaid naftasaaduste produkte ja fenoolseid ühendeid.

Eestisse tagasi tulles jätkas Ain Heinaru välismaal alustatud uuringutega, pannes aluse biodegradatiivsete plasmiidide uurimise suunale. Ta keskendus põlevkivitööstuse fenoolsete ühendite biolagundamisele ja Läänemere mikroobikoosluste uurimisele. Neist uuringutest on Tartus välja kasvanud sama valdkonnaga tegelev uus teadlaste põlvkond. Ain Heinaru initsiatiivil on loodud ka Keskkonna- ja laboratoorsete mikroobitüvede teaduskollektsioon, akronüümiga CELMS (Collection of Environmental and Laboratory Microbial Strains), kus sisalduvad mikroobitüved on isoleeritud peamiselt Eesti saastunud piirkondade vee- ja pinnaseproovidest ning Läänemere erinevate piirkondade mikrobioota proovidest. Alates 1992. aastast töötas Ain Heinaru Tartu ülikoolis geneetika professorina kuni emeriteerumiseni aastal 2020. Ta luges elu jooksul palju erinevaid geneetikaalaseid kursusi.

Võitles sõjalise kateedrilt maja instituudile

Kolleegid mäletavad hästi ka Ain Heinaru väsimatut entusiasmi Eesti kõrghariduse ja teaduselu reformimisel ning uute struktuuride loomisel Tartu Ülikoolis. Ta ehitas üles molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning temast sai 1990. aastal selle esimene direktor.

Juba see, kuidas Ain Heinaru omaaegses süsteemis suutis tulevase instituudi maja saada ümberehitusteks kätte endiselt sõjalise kateedrilt, see on Riia 23 õppehoone, kus tollaseid üliõpilasi sõjaliselt hariti, oli omaette saavutus. Selleks oli vaja kasutada nii kõrgdiplomaatiat kui ka viinapitsi.

Aastail 1998–2002 oli ta bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan ning seejärel Tartu ülikooli teadusprorektor. Ain Heinaru oli äärmiselt tegus ka väljapool ülikooli. Aastatel 1995–1998 oli ta haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja, aastast 2009 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadus- ja arendusnõunik.

Geneetikaõpikute ja sõnastike autor

Juba oma tegevuse algusaegadest peale oli Ain Heinaru geneetikaalaste teadmiste ja eestikeelse terminoloogia arendamise eestvedajaks. Tema sulest on ilmunud õpikuid ja trükiseid. Esimene neist, «Pärilikkus ja nukleiinhapped», nägi ilmavalgust juba aastal 1980. Selles raamatus on süstematiseeritult käsitletud tolleaegseid põhiseisukohti molekulaarbioloogiast ja geneetikast.

Ain Heinaru on koostanud väga mahuka geneetika õpiku koos selle juurde kuulva sõnastikuga, mida kasutavad lisaks kõrgkoolidele ka üldhariduskoolide õpetajad ja õpilased.

Instituudi direktori Maia Kivisaare sõnul alustas Ain Heinaru kõrgkooliõpiku «Geneetika» kirjutamist vähemalt kolm korda, lootes selle kirjutamisesse kaasata abiväge, kuni lõpuks võttis kätte ja kirjutas selle ise valmis. Raamat ilmus esmakordselt 2012. aastal. Seda õpikut on teatmeteosena kasutanud paljude teiste erialade inimesed. Õpiku uue, täielikult ümbertöötatud variandi kallal töötas Ain Heinaru kuni viimaste päevadeni. Tema kolleegid võtavad õpiku väljaandmise nüüd enda kanda.

Hiljuti ilmus Ain Heinarul koostöös Sulev Kuusega «Geneetika sõnastik», mis sisaldab üle 7500 termini. Laiemale lugejaskonnale on tuttav 2018. aastal avaldatud raamat «Üks meeter elu. 100 müüti geneetikast», mille lugejad väga hästi vastu võtsid ja kust leiab Ain Heinarule iseloomulikke krutskeid. Need peegeldavad ta mõttemaailma, milles oli oma koht nii tõsiteaduslikel aruteludel ilmasjadest kui ka väikestel vimkadel elu-olu ja inimeste kohta. Ta heas stiilis kirjutataud ajaleheartiklid tekitasid aga elavaid arutelusid. Ain Heinaru kandis ühiskonna- ja teaduseteemadel kaasa rääkides arvamuskujundaja rolli.

Tähti täis elu

Ain Heinaru on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Tartu Ülikooli suure medali. Ta on Tartu medali kavaler (2011) ning talle on omistatud 1992. aastal riigi teaduspreemia ja 2014. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest. Aastal 2012 hinnati Ain Heinaru panuse eest Eesti geneetika arengusse Eesti Inimesegeneetika Ühingu elutööpreemiaga. Ain Heinaru oli nimetatud Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu auliikmeks.

Kolleegid Tartu ülikoolis molekulaar- ja rakubioloogia instituudist mälestavad leinas oma head kolleegi ja avaldavad sügavat kaastunnet lähedastele. Ain Heinaru ärasaatmine on reedel, 6. mail kell 12 Tartu ülikooli aulast, muldasängitamine Raadi kalmistul.

Tagasi üles