Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

VIDEOLUGU ja GALERII Mitmekesine ja tõhus crossfit pakub vanas laos head vaheldust jõusaalitrennile (1)

Copy

Kui guugeldada sõna crossfit, siis saab teada, et maailmas tegeleb sellega üle viie miljoni inimese. Piltidelt näeb musklis inimesi, enamikul kang käes ja nägu punane. Crossfit’i ja tavalise jõusaalitreeningu vahele ei saa panna võrdusmärki, aga mis siis ikkagi neid eristab?

Tartu Postimees käis spordialaga tutvumas, trennihundiks kehastus spordireporter Henn Uuetoa, kes varem polnud crossfit’i proovinud.

Teistsugune saal

Tartus tegutseb ainult üks klubi, mille nimes on sõna crossfit. See tähendab, et klubil on ostetud litsents USA peakontorilt, sest muidu sõna crossfit kasutada ei tohi. CrossFit Tartu saalis käib ligi 200 inimest.

Treeningusaal on juba kümme aastat asunud huvitavas paigas – tööstusrajoonis Aardla tänaval, vana ladu meenutavas majas. Saalis on kõrged laed, seintel mõned maalingud, laest ripuvad alla rõngad ja köied ning administraatori lauda kaunistavad fotod klubiliikmete ühistegevusest.

Spordireporter Henn Uuetoa on enne trenni veidi ärev. Treener Mihkel Keldoja aga muigab sõbralikult ja ütleb, et mida vähem kogemusi, seda parem. Rühmatrenn algab tahvli ees, kus on kirjas treeninguplaan ja harjutused. Kohal on ligi kümme inimest, nii mehi kui ka naisi.

Ega näiteks jõutõmmet pea tegema ainult ühtemoodi, kõik oleneb inimese kehaehitusest, sõnas CrossFit Tartu treener Mihkel Keldoja.

Treening algab jooksude ja lihtsamate harjutustega, siis liigutakse edasi jõutõmbetehnika ja kangidega harjutuste juurde. Treener jälgib hoolikalt, et osalejad tõstes selga küüru ei tõmbaks, parandab jalgade asendit või puusatööd.

Trenni lõppu jääb kõige intensiivsem osa, kus palju puhkepause pole, aga osalejate näol püsib naeratus. Seda isegi Henn Uuetoal, kuigi ta kangil rippudes tõmbas peopesa veriseks ja sellel on nüüd plaaster peal.

Mihkel Keldoja on pikalt tegelenud käsipalliga, huvi crossfit’i vastu kasvas kaitseväes teenides. «Täpselt ei mäleta, kas kuskilt nägin või kuulsin, aga seal proovisin. Pärast läksin Tartu ülikooli kehakultuuri õppima ning hakkasin rohkem selle spordialaga tegelema,» meenutab ta.

Keldoja tunnistab, et oli ala kohta üht-teist kuulnud, aga ise proovides avanes sootuks teine pilt. Igasugused müüdid on siiani laialt levinud ja mõnel jääbki vale ettekujutuse tõttu trenni tulemata.

«Eks ikka, kui crossfit’i guugeldada, siis näeb tipptegijaid, kes teevadki ekstreemsemaid asju. See tundub liiga raske või ohtlik ning arvatakse, et rühmatrennides on samamoodi,» märgib ta.

Treener hoidis spordireporter Henn Uuetoa esimesel treeningul silma peal ja vaatas, et kehahoid ja tehnika oleksid õiged.
Treener hoidis spordireporter Henn Uuetoa esimesel treeningul silma peal ja vaatas, et kehahoid ja tehnika oleksid õiged. Foto: Kristjan Teedema

Crossfit on Eestis veel üsna uus spordiala ja reguleerimiseks puudub alaliit. «Crossfit on bränd, selle nimega alaliitu ei saakski luua, aga näiteks funktsionaalse fitnessi alaliit haldab seda ala mitmes riigis,» selgitab treener. «Me võiks mingil moel ju kuuluda ka tõstespordiliidu alla, aga crossfit’is tegelikult kombineeritakse rohkem erinevaid asju.»

Kambavaim toob kokku

Palju sõltub ka treeneritest. Kui jõusaali personaaltreeneriks saamine on Eestis Keldoja sõnul liiga lihtne, siis crossfit’i treenerid peavad läbima kindlad koolitused ja omandama kutse, mis ühtlustab ja tõstab ka treenerite taset.

Kui tähtis on ikkagi ülikooliharidus, kui treeneriks saab ka ilma? Keldoja tõdeb, et haridus annab põhja ja laiemad teadmised. Tõsi, ainult haridus ei loe, tähtis on veel iseloom ja praktiline kogemus. «Vaja on teada, kuidas keha käitub või millised on tagajärjed. Eks intensiivse treeningukava saab igaüks kokku panna, aga tegelikult see ei sobi kõigile,» räägib ta.

Ka treeningutel tekib arutelusid ühe või teise harjutuse üle. «Ega näiteks jõutõmmet pea tegema ainult ühte moodi, kõik oleneb inimese kehaehitusest. Küki tegemisel sõltub jalgade laius samuti inimesest,» sõnab Keldoja.

CrossFit Tartu klubis mitte üksnes ei treenita, vaid aastate jooksul on tekkinud oma kogukond. «Kambavaim on üks põhiasi, mis kutsub inimesed meie juurde tagasi, sest siin on koos ühiste väärtustega seltskond.»

Mis on crossfit?

  • Mitmekülgne ja vaheldusrikas treening, mis põhineb üldkehaliste harjutuste väga intensiivsel sooritamisel. Crossfit’is on kombineeritud võimlemist, tõstmist ja vastupidavussporti ning tulemuseks on äärmiselt tõhus treeningumeetod.
  • Crossfit’i teevad eriliseks personaalselt juhendatavad treeningud väikestes gruppides, kus arvestatakse iga treenija võimeid.
  • CrossFit Tartu on 2012. aastal loodud esimene litsentseeritud CrossFiti filiaal Balti riikides, kokku tegutseb klubis kaheksa treenerit.
Allikas: crossfittartu.ee

KOMMENTAAR

Henn Uuetoa
Henn Uuetoa Foto: Sille Annuk

Henn Uuetoa, Tartu Postimehe spordireporter

Crossfit’iga polnud ma varem kokku puutunud ega teadnud, mida see endast täpselt kujutab. Veidi isegi üllatas, et see oli nii intensiivne ja harjutuste kordustel oli nii suur rõhk.

Kiitus läheb treener Mihkel Keldojale, kes mul kangile suuri raskusi lisada ei lubanud, kuigi oleksin ilmselt ka raskema kangiga hakkama saanud. Kergemaga sain panna rohkem rõhku tehnikale ja usun, et sain rinnalevõtu selgemaks. Jõusaalis olen käinud rohkem või vähem regulaarselt aastaid, aga seda harjutust polnud varem teha julgenud. Takistas just väike kartus, et võin ju kangiga vehkida ja mingi rakenduse abil tehnikat jälgida, aga ei tea, kas teen õigesti. Ma ei usu, et iseseisvalt küünarnukkide asendit nii väga oleksin teadnud jälgida. Kui nüüd öeldakse, et vaja kang rinnale võtta, siis tean vist juba, mida teha.

Kõige meeldivam oli trennis saal ise, sest seal oli üsna jahe ega hakanud meeletult palav, nagu vahel jõusaalis. Sain veel kere- ja jalalihastele vatti ning kangil jalgu tõstes paremini aru, mis lihaseid treenida ja mis harjutusi tuleks edaspidi teha.

Kas ma seal ka püsivalt trennis käiksin? Ei oska kohe öelda. Kuigi mulle meeldis grupiga koos treenida ja kindlat kava täita, siis üldiselt meeldiks mulle trennis pigem teatud vabadus. Samas on ühistrennidega ikka nii, et kui seal äge punt tekib, tahad rohkem kohale ilmuda. Näiteks korra nädalas oleks kindlasti mõeldav, sest treeningukava ja keskkonda tasub vahel muuta.

Tagasi üles