Lapsevanem mõistis, et raha polegi tähtsaim

Luunja valla haridus- ja sotsiaalnõunik Lilia Raud­hei­ding tunnistab, et ta on ise kaks aastat välismaal töötanud ja kuigi see oli ammu, oskab ta praeguse aja perede eluolu ja nende välismaale mineku valikuid terasemalt hinnata.

«Mina olin ära nii, et pere pesamuna oli minuga kaasas. Mind kutsuti Soome tööle, olin seal täiesti ametlikult ning ka lapsele sain lastehoiukoha,» meenutab ta. «Kaks poega jäid koos isaga aga Eestisse.»

Raudheiding jutustab, kuidas ta käis regulaarselt kodus ja muudkui küpsetas kotlette. Täitis külmkapi iga kord otsast lõpuni söögiportsjonitega, et meestel sealt hea järjest võtta oleks. Üks poegadest käis siis kümnendas ja teine seitsmendas klassis.

Vanavanemad olid ka lähedal ning Lilia Raudheiding usub, et poisid ei olnud sugugi hoolitsuseta. Ning tema – tema teenis korralikult!

«Nüüd on lapsed suured ja saavad kõik eluga hästi hakkama,» räägib ta. «Aga kui me keskmise pojaga, kes siis seitsmendas käis, neist kahest aastast räägime, siis ütleb ta ikka – ema, see oli ikka väga kurb aeg, kui sind ei olnud.»

Praegu ütleb vallaametnik Lilia Raudheiding, et Luunja vald ei erine teistest valdadest ega linnadest millegipoolest ning neid peresid, kus isad on välismaal, on sealgi väga palju.
«Kõige kurvemad on need juhud, kui ka ema ei ole,» nendib ta.

«Ma saan aru küll, et minnakse sellepärast, et pere elu paremaks muuta. Ja meie ülesanne ei ole siin ainult noomida ja käskida ... Kuigi jah, mul tuleb meelde üks ema, kes pärast tõsist vestlust võttis kätte ja tuli Eestisse tagasi. Talle endale tuli see ka suure üllatusena, et olukord ilma temata kodus nii halvaks kujunes. Me suutsime teda mõistma panna, et raha ei ole kõige tähtsam. See naine pingutas ja leidis sobiva töö Eestis. Ta lastel läheb hästi,» rääkis Raudheiding.