Tartu lastekaitsjad teavad jutustada lugu, kus teismelisi lapsi üksi kasvatav ema jättis välismaale tööle minnes oma järeltulijaid valvama endise kavaleri, kellega suhe oli ammu lõppenud.
Ema on välismaal ja isa ei olegi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Või lugu, kus välismaale tööle tormanud ema üüris võõrale inimesele välja korteri koos oma algklassides käivate lastega – klausliga, et kui vaatate lapsi, saate ka korteri. Kooli sotsiaalpedagoogi ja lastekaitsespetsialisti survel muutis see ema oma elu. Ta tuli tagasi, võttis lapsed ja kolis koos nendega välismaale, selgitades, et vahepealne variant oligi mõeldud ajutise lahendusena. Ometi kestis see mitu kuud.
Teada on juhtum, kus ema võttis kaasa oma väiksemad lapsed ja jättis murdeealise tütre üksipäini Eestisse. Tüdruk jäi ilma oma ainsa vanema tähelepanust ning rebiti lahku ka õdedest-vendadest.
Niisugused lood korduvad variatsioonidega paljudes koolides, nii maal kui linnas. Kooli jõuavad need näiteks nii.
Kool peab andma teismelisele poisile iseloomustuse alaealiste komisjoni tarbeks. Varem ei ole sel õpilasel tõsiseid pahandusi ette tulnud. Poiss on küll olnud pisut hooletu, kuid õppimine ja käitumine on siiski olnud rahuldavad.
Iseloomustust koostama asudes selgub, et last üksi kasvatava emaga ei ole telefoni teel võimalik ühendust saada. Isa on pere kõrvalt lahkunud enne poja koolitee algust.
Lõpuks õnnestub kooli sotsiaalpedagoogil lapsevanem tabada. Ema on välismaalt korraks tagasi ja viibib kodus puhkusel. Siis selgubki, et suure osa ajast elab laps ühe sugulasega, kellel on tõsised tervisehädad.
Alaealiste komisjon käsitleb lapse väärtegu ning määrab mõjutusvahendiks psühhiaatri vastuvõtu. Psühhiaatri vastuvõtule peab alaealine ilmuma koos oma ametliku esindaja ehk lapsevanemaga. Lapsevanem on Eestist aga taas lahkunud ega saa kuidagi kohal olla.
Edaspidi esineb noormehel järjest enam probleeme nii koolikohustuse täitmise kui rahuldavate õpitulemuste saamisega. Õpilane lõpetab klassi vaid tänu intensiivsele individuaalsele abile.
Siis selgub, et lapsel puuduvad õpioskused ja -harjumused ning tema silmaring on äärmiselt kitsas.
Selles loos ei ole praeguseks ajaks midagi muutunud. Lapsevanem ei ole välismaal töölkäimist katkestanud.