:format(webp)/nginx/o/2023/08/25/15547768t1he42f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/26/14509501t1h5dfc.jpg)
Mina olen läbi ja lõhki raamatukoguinimene. Juba keskkooli ajal oli mul omaette üheinimeselaud nn Gogollis (Gogoli-nimelises, praegu Lutsu raamatukogus), ja koguni vaatega Emajõele. Kenad raamatukogutöötajad lubasid mul lauasahtlis hoida oma raamatuid, et poleks portfellis edasi-tagasi tassimist. Niikuinii läheb homme vaja! Ja iseenesest mõista kolisin ma ülikooli astudes üle seminarkasse, ajaloo-keeleteaduskonna seminariraamatukogusse peahoone kolmandal korrusel.
See juhtus 1966. aastal, mil pärast põlemist oli just lõppenud peahoone taastamine. Elasin Tartus ja mul oli omaette tuba, seal võinuksin häirimatult õppimisse süveneda, ent ma eelistasin raamatukogusid. Miks?