Mina olen läbi ja lõhki raamatukoguinimene. Juba keskkooli ajal oli mul omaette üheinimeselaud nn Gogollis (Gogoli-nimelises, praegu Lutsu raamatukogus), ja koguni vaatega Emajõele. Kenad raamatukogutöötajad lubasid mul lauasahtlis hoida oma raamatuid, et poleks portfellis edasi-tagasi tassimist. Niikuinii läheb homme vaja! Ja iseenesest mõista kolisin ma ülikooli astudes üle seminarkasse, ajaloo-keeleteaduskonna seminariraamatukogusse peahoone kolmandal korrusel.
Tellijale
UTLIB 220 ⟩ Topeltpüha paik peahoones – seminarka
See juhtus 1966. aastal, mil pärast põlemist oli just lõppenud peahoone taastamine. Elasin Tartus ja mul oli omaette tuba, seal võinuksin häirimatult õppimisse süveneda, ent ma eelistasin raamatukogusid. Miks?