Tiit Terik: segastel aegadel täidab raamatukogu ühiskonna ühendaja rolli

Tiit Terik Foto: Elmo Riig

Raamatukogude funktsioonid on teisenemas: infohoidjast liigutakse nõustajaks, suunajaks ja harijaks.

Statistikaameti andmetel käib raamatukogus iga teine Eesti elanik. Just seepärast võivad eestlased end ligi 900 raamatukoguga nimetada mitte ainult laenaja-, vaid ka lugejarahvaks. Nõnda on rõõm, et kultuuriministeerium otsustas esimest korda teema-aastate ajaloos pühendada 2022. aasta just nimelt raamatukogudele. Kuid milline siis on ikkagi raamatukogude tänapäev ja tulevik?

Mõneti segastel aegadel täidab raamatukogu justkui ühiskonna eri gruppide tasakaalustaja ja ühendaja rolli. Loomulikult on igal lugejal individuaalsed eelistused, kuid põhimõtteliselt ütleme raamatukogudes kollektiivselt lahti ühiskondlikust staatusest, sest raamatud teadupoolest ei küsi vanust, sugu või ametit. Seepärast võib raamatukogu nimetada üheks demokraatlikuks ruumiks, kus kehtivad käsikäes arvamus- ja valikuvabadus.