Viimati arstil käies sain suure üllatuse osaliseks. Kuigi hingelt noor, olen paraku sajaprotsendilise töövõimetusega isik. Töötukassalt laekus meeldetuletus, et sügisel tuleb taas hakata oma võimetust tõendama. Selleks ei piisa krooniliste tõbede olemasolust, vaid tuleb ka aktiivsust välja näidata, arste tülitada, analüüse ja röntgeneid teha, veendumaks, et tervis pole paremaks läinud. Sest kui on, muudetakse pensionit või puude raskusastet vähemaks. Kahjuks ei võta arstilkäik valu ära. Ei tee seda ka ajutiseks tarbimiseks mõeldud tabletid.
Tellijale
Siiri Laidla: vanus on vaid number?
«Olen mures oma töövõimetuspensioni ja puude pärast. Ja parem puusaliiges teeb kurja valu, lisaks pidevale seljavalule,» sõnastasin oma tuleku põhjuse. «Nüüd ütlete, et vaadaku ma passi – selles eas peabki kuskilt valutama.»
Nooruke abiarst hakkas mõnusalt naerma. «Mis jutt! Kuuekümnene on tänapäeva meditsiini mõttes noor inimene! Peate rohkem liikuma, tervislikult toituma, positiivset ellusuhtumist säilitama. Vanadusest pole teie eas juttugi.»